Uncategorized

Bangu-970 million abahlaselwe yizifo zengqondo emhlabeni

11 May, 2023 - 00:05 0 Views
Bangu-970 million abahlaselwe yizifo zengqondo emhlabeni World Health Organisation (WHO)

uMthunywa

BABALELWA ku-970 million abantu abalezifo ezithinta ukuphazamiseka kwengqondo emhlabeni.

Lokhu kuvezwe ngumbiko wezempilo othinta ukuphazamiseka kwengqondo owenziwe yiWorld Health Organisation, osanda kwethulwa ngokusemthethweni iMental Health Report ka-2022.

Lumbiko uveza ukuthi ngo-2019 ezigulane ezilokuphazamiseka kwengqondo ezingu-970 million, i-14% ngabantu abatsha.

Ngokwalumbiko abantwini abangu-100 abatshonayo oyedwa usuke azibulele ngenxa yokuthi ubelengcindezi ethile. Uphinde uveze ukuthi i-58% yabantu abazibulalayo bakwenza lokhu ngaphambi kokuthi babeleminyaka engu-50. Ukuzibulala kuyimbangela yesine kwezihamba phambili eziholela ekufeni kwentsha eminyaka ephakathi kuka-15 kusiya ku-29 ubudala emhlabeni.

U-82% wabantu abaphila lokuphazamiseka kwengqondo kubikwa ukuthi bahlala emazweni antulayo lasathuthuka kuwo okubalwa leNingizimu Afrika.

INingizimu Afrika ngokwalumbiko ilezinga eliphansi lokunakekelwa kwesifo sengqondo, lokhu kungenxa yokuthi leli lizwe likhungethwe yizimo zokuphila ezibhebhezela ukuntengantenga komqondo, kuko okunye kugqugquzela inhlalo, izinga eliphezulu lodlame, ububha,ukwentuleka kwemisebenzi nokungalingani. Ngeledlule iNingizimu Afrika ibelengqungquthela yezifo ezithinta ukuphazamiseka kwengqondo lapho bekubhekwa kabanzi lesi sifo lebanga eselihanjwe yiNingizimu Afrika ekwelatshweni kwalesi sifo kanjalo lezinselelo ezisekhona.

Umnyango wezeMpilo kuleli uthi kunengi osukwenzile ukuze kuqiniswe izinhlaka zokwelatshwa kwezifo ezithinta ukuphazamiseka kwengqondo kodwa kusekhona lapho okusamele kuqiniswe khona futhi.

USihlalo womkhandlu wengculazi kuleli, iSouth African National Aids Council (SANAC), uMnuz Paul Mashatile, uthe: “Zihlangene lezi zinkinga ziyimbangela yokuphazamiseka kwengqondo, ukucindezeleka, ukungakwazi ukugxilisa ingqondo, ukukhathazeka, ukuzibulala, ukuphelelwa ilthemba kanye nemizwa yokuzizwa ungelutho.

“Umlando waseNingizimu Afrika wobandlululo, okuhlanganisa lezibonelo zayo zabasebenzi abavela kwamanye amazwe ezacekela phansi isakhiwo somndeni kubantu base-Afrika, uyaqhubeka nokuba nomthelela omubi empilweni yengqondo yabesifazane nezingane,” kutsho uMashatile.

UNgqongqoshe wezeMpilo kuleliuDkt Joe Phaahla, uthe eminyakeni emine edlule umnyango wenzekangcono ekuhleleni izinhlelo zokwelapha lesi sifo.

“Emkhakheni wezokuphathwa kwalolu hlelo siyelulekwa futhi sesekwa ikomitii elelulekao ngqongqoshe ngezempilo ezithinta ukuphazamiseka. Ezifundazweni amabhodi azimele eluleka ngezifo zengqondo nokuvikelwa kwamalungelo abantu abanalesi sifo akhona,” kusho uPhaahla.

Uqhubeke wathi umnyango wenzakahle ekudwebeni ingqubomgomo okumele ilandelwe kodwa kusadingeka ukuthi uqinise umkhankaso wokuqwatshisa ngalesi sifo.

“Ukucwaswa kwabanalesi sifo kusaqhubeka futhi kubhebhethekiswa wukuntuleka kolwazi ngaso,” kutsho uPhaahla.-Ubulembu

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds