Uncategorized

Bakhala ngokoma eMatabeleland South

02 Feb, 2023 - 00:02 0 Views
Bakhala ngokoma eMatabeleland South Isomiso eGwanda

uMthunywa

Nkosilathi Sibanda
UMCULI wodumo uSikhosana Buhlungu wathi ehlabela ngesomiso kwakungathi uyazi ukuthi kuzakuba lokuguquka komumo womkhathi, ikakhulu ukuswelakala kwezulu osekuhlasele umhlubulo wezansi yelizwe lonyaka.

Bakhala baze phelelwe zinyembezi abalimi bakulesi isabelo ngenxa yokoma komkhathi osokuhlasele  isigaba sonke ngesikhathi ezinye indawo elizweni zithola izulu.

Lingabe line latshaya kusukela ngoMvulo kule iviki kodwa ezigabeni zeGwanda, Plumtree, iNsiza laseMatobo abaliboni izulu.

Ngokubika kogatsha lweMeteorological Services Department kuleli iviki, izulu ligcwele ezabelweni zeMashonaland, eManicaland kodwa lilutshwane kuzabelo zeMat South leMat North.

Ukuswelakala kwezulu kulezi indawo kutshiye izakhamizi zimadolo nzima, zikhangelane lokuhlaselwa yindlala lokusilela kwamadlelo.

Intatheli kaMthunywa ixhumane lezakhamizi zesigabeni  seDombo eGwanda, ezibike ukuba sezilahle ithemba.

Isabelo seMat South kuyaziwa ukuthi asitholi izulu elaneleyo minyaka yonke, kudalwa ikakhulukazi yikuguquka komkhathi.

Izakhamizi zibika ukuba isomiso esikhona kulumnyaka sizatshiya inengi lihlaselwe yindlala.

“Izulu asiliboni lapha. Sizwa kuthiwa liyana kwezinye indawo kodwa kithi akula lutho ngitsho. Amayezi ayathwala kodwa ngemva kwesikhathi kuba lomoya, licine lichithekile izulu,” kutsho uMnumzana Nathaniel Nare owakhele eDombo.

Izilimo

“Inengi lethu liphila ngokulima lokufuya kodwa ngendlela ilanga eselitshisa ngayo kulezi insuku, sizawuqeda nzima umnyaka lo. Izifuyo zethu zizaphela sikhangele.”

Esinye isakhamuzi esihlala kulindawo uMnumzana Bhekani Tshuma uthe badinga usizo.

“Sihlezi phezulu kwenkinga elakho ukuthi isibulale lapha eGwanda. Mina ngokwami ngakhulela lapha, ngakha umuzi wami kulindawo. Angikaze ngibone ukuphila kumkhathi onje. Wake walibona ngaphi izulu elina kanye ngenyanga, qede lapho amayezi abaleke. Sitshaywa luvalo bakithi.”

Intatheli kaMthunywa ixhumane lomunye wabalimisi abazimele bodwa eMatabeleland South uNkosazana Bridget Maseko obike ukuba seqalile ukulimukisa abalimi ngendlela zokuphepha ngesikhathi sokoma komkhathi.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi baqine ngokulima inyawuthi, uphoko, amazambane lokunye okungadingi amanzi amanegi. Ezifuyweni sithi abasike utshani, babugcine ukuze kube lula ukuthi banike izifuyo ngesikhathi somqando,” kutsho uNkszn Maseko.

izifuyo

“Isizini le iwomile njalo lokhu kuyisibonakaliso sokuthi ngempela umkhathi usuguquka. Abalimi abahlale besazi ukuba sekudingeka indlela ezintsha zokulima.”

UMnu Tshuma uthe sebefike kubanga lokuthi bathengise izifuyo ukuze bathole impilakahle.

“Nxa sekunje, sizathengisa izibaya zethu ziphele. Emnyakeni edluleyo besithengisa izifuyo ngesikhathi sokubusika kumbe lapho singela mali. Khathesi sithengisa ngoba asilakudla njalo senqabela ukuthi izifuyo zethu zingacubi.”

Share This:

Sponsored Links