Uncategorized

Asivikeleni isimo esifana lesise-India

13 May, 2021 - 00:05 0 Views
Asivikeleni isimo esifana lesise-India uDokotela Tedros Adhanom Ghebreyesus

uMthunywa

INHLANGANISO yeWorld Health Organisation (WHO) ithi kuqakathekile ukuthi uzulu aqhubeke elandela imilayo eyabekwayo eyokuvikela ukumemetheka komkhuhlane weCovid-19 kanye lalokhu okwenzakala elizweni le-India leleBrazil.

Amazwe la abhekane lodubo lokufa kwabantu abanengi kubangelwa ligcikwane leCovid-19 osokungenzakala kuloba yiliphi ilizwe nxa abantu bangekethisa ukulandela imilayo abayiphiwayo eyokuzivikela kugcikwane leli.

Ekhuluma lentathelizindaba ngoMvulo esesigodlweni sakhe esise Geneva eSwitzerland uDokotela Tedros Adhanom Ghebreyesus, ongumqondisi omkhulu kunhlanganiso yeWHO uthe abantu abanengi babanjwe ngumkhuhlane weCovid 19 emhlabeni wonke jikelele kumaviki amabili edluleyo uma kuqathaniswa lenyanga eziyisithupha zakuqala zobhubhane lolu.

“Ilizwe le India lele Brazil yiwo alengxenye yabantu abedlula 50 phesenti abatholakala belalumkhuhlane kumaviki amabili edluleyo yiloba kulamanye amazwe akhangelane lodubo lolu,” utsho njalo.

Uthe i-WHO iphakathi kokubuthanisa imali kanye lokunye okusetshenziswa ukuphathisa amazwe abhekane lodubo olukhulu lokwenyuka kwezibalo zabantu abaleCovid-19.

“Ngalesi sikhathi, sikhuthaza umuntu wonke ukuthi alandele imilayo eyabekwa yi-WHO kanye lale eyabekwa ngamazwe atshiyeneyo ngenhloso yokuzivikela. Lingabuthani ezindaweni, gqokani izaheke ngendlela efaneleyo livale amakhala lomlomo, vulani amafasitela ezindlini, uma likhwehlela kumbe lithimula yenzani lokhu kungaphakathi yendololwane njalo izandla kazihlale zihlanzekile ngaso sonke isikhathi,” kutsho uDkt Tedros.

Uqhubekele phambili wathi, “Okwenzakala eIndia leBrazil kungenzakala kuloba yiliphi ilizwe ngaphandle kokuba singaqakathekisa ukulandela imilayo ye-WHO esihlala sikhuthazwa ukuba siyilandele.”

Uthe yiloba nje ukuhlatshwa amajekiseini okuvikela iCovid-19 kusiza ekulwiseni ubhubhane lolu, kumqoka ukuthi abantu balandele imilayo.

“Amajekiseni ngenye yezicazululo, kodwa kasi mpendulo ewodwa.

UDkt Tedros uthe kuze kube lamhlanje, amajekiseni okuvikela iCovid-19 afika i-50 miliyoni sewahanjiswa emazweni angu-121 aphathiswa ngaphansi kohlelo lweCOVAX.

“I-COVAX seyahambisa amajekiseni ayi-50 miliyoni kumazwe angu-121 kodwa sibhekane lokusilela kwamajekiseni la.

“Ukulungisisa udubo lolu kudinga ukuzimisela kobukhokheli bamazwe asaphumelelayo. Kunyanga ezayo (Nkwenkwezi) abakhokheli abangaphnsi kwenhlanganiso ye G7 bazenza umhlangano lapho okuzahlafunwa udaba lolu.

Amazwe angaphansi kwe G7 yiwo aphumelela kundaba zezomnotho kanye lokubuswa kwelizwe. Yiwo njalo alungisa amajekiseni la.

“Siyenelisa nje ukulungisisa udubo lokusilela kwamajekiseni la ngokuhlanganisa inkokheli lezi ukuze zihlafune udaba lolu,” kuphetha uDkt Tedros.

Share This:

Sponsored Links