Asilimeni, ilizwe lisuthe

05 Jan, 2023 - 00:01 0 Views
Asilimeni, ilizwe lisuthe

uMthunywa

SIPHAKATHI kwesikhathi sokuna kwezulu. Yiso isikhathi esibaluleke kakhulu ngoba phela ngesokulima. Silima kanje sidinga ukudla okuyikho okuyinsika yokuphila kwethu.

Abalimi izigaba ngezigaba basemasimini. Kusukela ngoMfumfu, izulu liqala ukuthonta, abalimi abaqalisa ngohlelo lweNtwasa bahlanyela ngesikhathi, abanye abalandelayo sebephezulu kokuhlakula.

Akusentshenzwe.

Liqale kuhle izulu elizweni lonke. Liyana lakundawo ezomileyo ezibalisela iTsholotsho, iLupane, iGwanda leBinga, liyana ngokulinganayo elizweni lonke. Bakhona abalima umumbu kodwa kulezi indawo abalimi bacetshiswa ukuthi balime izilimo ezimelana lokoma komkhathi ezifana lenyawuthi, indumba lamabele.

Kumaviki ambalwa adluleyo, iphephandaba likazulu likhulume lengcitshi yezokulima uMnumzana Dumisani Nyoni ongumqondisi we-Agritex esabelweni seMatabeleland North, ocebise abalimi ngokubaluleka kokuhlanyela izilimo ezivumelana lomhlabathi lomkhathi.

Siyazi ukuba inengi lethu lithanda umumbu kodwa lezinye izilimo ziletha isivuno esiphezulu, ikakhulu kwelakithi eMatabeleland. Umkhathi uyaguquka ngakho kulinyathelo elihle lokuthi umlimi ayehlukanise indima zakhe. Endaweni yokuthi ulime umumbu insimu yonke, kungumqondo okhaliphileyo ukuhlanyela okunye. Lokhu, ngokutsho kwabalimisi, kunceda ekuthini nxa kuthe izulu lingani ngokwenela, umlimi angeke alahlekelwe.

 

Provincial officer we-Agritex Dumisani Nyoni

Esikuzwa kuvela emaphandleni kuveza ukuba abalimi sebehlanyele amahekitha ayi-100 000.

Akulinywanga umumbu kuphela kodwa kuhlanyelwe lezinye izilimo.

Ugatsha lwezokulima kuHulumende lubike ukuba abalimi bengeze indima ngoba ngomnyaka ka2021/ 22 kwalinywa indima eyi-30 000. Kukhanya lonyaka abalimi bazimisele. Siyakuncoma lokhu kuphephandaba likazulu.

Amabele

Kuluhlu olwethulwa ekuqaleni kukaMpalakazi, uHulumende uveze ukuba indumba zohlobo lwe-soya zihlanyelwe kumahekitha angu-1 415. Kubikwa ngesikhathi esifanayo ngomnyaka odluleyo, kwakuhlanyelwe amahekitha angu-677.

Amabele ahlanyelwe kumahekitha angu-2 570, kodwa ngesizini edluleyo abalimi bahlanyela amahekitha angu-756. Njengoba sicebisa ngokulima izilimo ezahlukeneyo, laseMatabeleland sekulinywa utshinda legwayi. Abalimi bethu abakhuthalele kulokhu nanko amabhanga abalisa ele-CBZ le-AFC asebike ukuzimisela ekuxhaseni abalimi ngemali langempahla yokulima ngaphansi kohlelo lweNational Enhanced Agricultural Productivity Scheme.

Kungumbono kaMthunywa ukuthi abalimi abafinyelele amabhanga la, lezinye inhlanganiso zokulima ukuze bathole usizo. Sesinanzelele ukuthi kulumhlubulo welizwe, inengi labalimi lisalela emuva. Lapho okuloncedo oluvela kuHulumende, bakhona abagoqa izandla bethi abalufuni uncedo. Ilifa lezithutha lamavila lidliwa ngabakhaliphileyo.

Umkhuba wokuzigqaja singelalutho awuphele bakithi. Kuhle njalo ukuthi nxa umlimi ethandabuza okuthile, abize abalimisi bezomncedisa. Angeke sibe lolwazi lonke. Ukulima iminyaka eminengi akutsho ukuthi ukwazi konke. Funda ukucetshiswa, ufunde kwabanye futhi.
Esinye isicebiso esivela kuphephandaba likazulu ngesokuthi abalimi bakwazi ukuthi ukulima kulemali. Asilimeli ukuthola ukudla kuphela, kodwa silomqondo wokuthi ngemva kokuvuna, senelise ukuthengisa njalo.

Ukulima libhizimusi.

Iziphala ze GMB

Angithi ikhona iGrain Marketing Board lezinye ingatsha ezithenga isivuno. Asiqondeni khona nxa sithe sathola isivuno esedlulisileyo. Imali yokulima iyabhadala indleko zesikolo lokunye okunengi okwandisa impilakahle.

Alitshone ikhuba, sivune, ilizwe lithole ukudla, sisuthe.

Share This:

Sponsored Links