Amathole kawanikwe uchago aze abelamalanga angu-150

10 Nov, 2022 - 00:11 0 Views
Amathole kawanikwe uchago aze abelamalanga angu-150

uMthunywa

Blessing Moyo

AMATHOLE enkomo zochago adinga ukunakekelwa  ngobunono baphezulu. Umlimi kumele abone ukuthi uyawavikela emikhuhlaneni ngoba eyiwo aletha inzuzo enkulu kumlimi.

Ekhuluma loMthunywa uMnunzana uCosmas Muzunde oyigcitshi kwezokufuywa kwenkomo zochago, osebenza ngaphansi kwenhlanganiso yeLivestock Production Development  uthe  kuqakathekile ukugcina kuhle amathole ngoba kuyizo inkomo zakusasa  ezingenza umlimi nxa efuna ukuzithengisa azuze imali kumbe nxa efuna ukuthi azigcine abe esezisenga konke kumnika inzuzo.

UMnumzana Cosmas Muzunde

“Uchago lwakuqala enkomeni esanda kuzalwa luqakathekile ukuba luphiwe amathole okwamalanga amahlanu ngoba kuyilo uchago oluqinisa amathole.

“Okunye njalo amathole akumelanga ahlale labonina ngokunjalo kumele akhelwe indawo yawo wodwa. Indawo lapho okuzahlala amathole kumele kube yindawo ehlala ikhudumala futhi kube yindawo evaliweyo phezulu ukuze ilanga lingatshisi amathole,” kulandisa uMnu Muzunde.

“Umlimi kumele afake utshani phansi ukuze amathole lawa angabambi umqando osesamendeni. Umqando udala ingozi ematholeli ngoba alakho ukuhlatshwa yisihlabo.

“Ngakho umlimi kumele abone ukuthi lapho okulamathole khona yindawo ehlala ihlanzekile okutsho ukuba kumele igeziswe lotshani obuphakathi bukhitshwe butshiswe ukuze kungabi lempukane leminye imikhuhlane ebakhona nxa indawo ihlala ingcolile.

“Uqhubeke esithi umlimi  kumele abone ukuthi amagabha kumbe izigubhu azisebenzisa ukunika amathole uchago yizitsha ezihlala zihlanzekile ngoba uma zigcolile ithole liyagijinyiswa yisisu kubangele ukungakhuli kuhle kwalo.

Okunye njalo umlimi kumele  anike amathole uchago kabili ngelanga kuze kufike amalanga angaba yi-150 lapho ithole eliyabe selisenelisa     ukudla utshani,” kuphetha uMnu Muzunde.

Share This:

Sponsored Links