Uncategorized

‘Amacimbi ngawethu’…ikhansili yeMangwe iqinisa umthetho

16 Mar, 2023 - 00:03 0 Views
‘Amacimbi ngawethu’…ikhansili yeMangwe iqinisa umthetho Amacimbi

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa

LABO akade sebejayele ukuyagola amacimbi endaweni zeMangwe sekubaphelele nanko ikhansili yesigabeni lesi isinqume ukubeka umthetho oqinileyo wokuvimbela abantu abavela kwezinye izigaba ukuthi bagole kumbe bathenge amacimbi kulindawo ngaphandle komthetho.

Umthetho omutsha lo, uzajezisa njalo lezakhamizi zeMangwe ezinxusa abantu abavela kwezinye indawo ukuthi bezogola amacimbi ngudlu. Ikhansili ithi yonke into kumele yenziwe kulandelwa umthetho. Amacimbi kwandise ukuthi agolwe ngenyanga kaMabasa loMpalakazi. 

Ukufakwa kwalumthetho kukhangelelwe ukuthi kudanise inengi labantu abaphila ngebhizimusi lamacimbi, nanko kukhangelelwe ukuthi abagoli labathengi bagcwale eziqintini zeMangwe ngenyanga ezayo.

 Kodwa, ikhansili ithe yenze lokhu ihlose ukulondoloza imvelo lokuthi ibhizimusi lamacimbi lilethe intuthuko eMangwe kuqala, endaweni yokuthi kuthuthuke abantu abavela khatshana.

Ngeviki edluleyo ikhansili yeMangwe yazise umphakathi ngalumthetho omutsha, qede lapho yawusabalalisa enkundleni zokuxhumana ezibalisa iWhatsApp.

Iphephandaba likazulu lithole isiqephu salumthetho oveza ukuba uvunyelwe lugatsha lukaHulumende olweLocal Government and Public Works.

“Liyaziswa ukuba uMphathintambo wogatsha lweLocal Government and Public Works, ngokulandela u-Section 90 owe-Rural District Councils Act (Chapter 20:13) usevumele ukusetshenziswa komthetho weMangwe Rural District Council Mopane Worm Harvesting, Processing and Management By-laws, 2022,” kutsho isingeniso salumthetho.

Kusiqephu sesithathu somthetho lo, kuchazwe ukuthi; “Lo ofuna ukuthenga amacimbi kundawo yekhansili, uzavunyelwa ukwenza lokho nxa elencwadi ayiphiwe yikhansili esemthethweni, esebhadale imali ephawuliweyo.”

Imvumo yokugola layo isekelwa yincwadi le.

“Nxa ikhansili ingathola isicelo sokugola kumbe ukuthenga, izanikeza incwadi yemvumo kulandelwa isiqephu sika Section 3.”

Umthetho lo uchaza njalo ukuba isivumelwano sokugola kumbe ukuthenga sizaphiwa okwesizini eyodwa ngomnyaka, ngoMpalakazi kumbe ngoMabasa.

“Imvumo, kulandelwa u-Subsection 3, izakuba ngeyesigaba sinye, okutsho ukuba izakuba ngekaMpalakazi kumbe ngoMabasa. Akula mvumo ezaqhuba okwamasizini amabili. Imvumo izaphiwa othengayo nxa ethe wabhadala imali.”

Kubikwa ikhansili ilamandla okuthi yale ukuvuselela incwadi yesivumelwano sokugola kumbe ukuthenga amacimbi.

Kuzakuba licala nxa izakhamizi zingagcina abantu abavela kwezinye indawo, abangelamvumo yokuphatheka ekugoleni lokuthengisa amacimbi.

“Kulicala ukugcina abantu abangela mvumo. Wonke amacimbi azabe esegoliwe kumbe athengiweyo azathathwa yikhansili,” kubika lumthetho.

Umthetho lo uchaza ukuba incwadi yemvumo yokugola izakhangelisiswa zinkokheli zomdabu, zisekelwa zingatsha zokulondolozwa kwemvelo esiqintini.

Kusiqephu sesikhombisa somthetho, kuchasiswa ngokuthi ukugola, ukukhama lokugcina amacimbi kumele kuphathise izakhamizi zeMangwe.

Kuchazwa njalo ukuba kuzakuba lendawo yokuthengiselana amacimbi lapho abathengi abazavunyelwa khona.

“Ukugolwa kwamacimbi kumele kwenziwe ngendlela ehlelekileyo, engasoke ibulale izihlahla. Kuzakuba licala ukuthi abagoli begamule izihlala. Abephula umthetho bazajeziswa njengokuphawulwa okubekiweyo.

Umaqhuzu wekhansili yeMangwe uBongani Ngwenya, ekhuluma lentatheli kaMthunywa ngoLwesithathu emini, uthe umthetho lo awukufakwa ngokupheleleyo ngoba usahlaziywa.

“Yebo sibili kukhona okunjalo kodwa asikakuphumelelisi. Yinto esehlelweni esisayikhangelisisa. Esikutshoyo yikuthi umthetho lo uze ukuzoncedisa umphakathi weMangwe kwezengqubekela phambili. 

“Ngumthetho, sikhangelele ukuthi ulethe inguquko lokuvikela abalimi lapha eMangwe,” kutsho uNgwenya.

Share This:

Sponsored Links