Abalimi bakhuthazwa ukungena kuhlelo lokulima ingqoloyi

18 Apr, 2019 - 00:04 0 Views
Abalimi bakhuthazwa ukungena kuhlelo lokulima ingqoloyi

uMthunywa

INHLANGANISO yeZimbabwe Farmers’ Union (ZFU) isikhuthaze abalimi abafisa ukulima ingqoloyi ngesikhathi somqando ukuthi bangene kuhlelo lukaHulumende lweCommand Wheat ukuze babelakho ukuthola impahla yokulima kanye lemali ezabaphathisa ukulima.  

UMkhokheli wenhlanganiso yeZFU uMnumzana Abdul Nyathi uthe isimo sezomnotho elizweni senza kubenzima ukuthi abalimi bathole imali yokuqhuba inhlelo zabo zokulima ingqoloyi elinywa ngesikhathi somqando, kungakho-ke kungaba licebo elihle ukuthi bahlanyele ingqoloyi yesikhathi somqando ngaphansi kweCommand Agriculture. 

Uthe lokhu kuzenza abalimi babe lesiqiniseko sokuthi bathola isivuno esihle njalo balesandla ekuqinisekiseni ukuthi ilizwe lilokudla okwaneleyo ngasikhathi sinye bathuthukise impilo zabo.

UMnu Nyathi uphinde wathi imali yokuthenga impahla efunekayo nxa ulima ingqoloyi inengi kakhulu yikho abalimi abanengi bengayilimi. 

Uphinde njalo wakhalaza ngamanzi amalutshwane asemadamu, ethi amanzi la aweneli ukuthi abalimi balime ngendlela efaneleyo wasekhuthaza abalimi abakhulu ukuthi basebenzise amadamu amakhulu abalawo.  

UMkhokheli wenhlanganiso yeZimbabwe Commercial Farmers’ Union (ZCFU), uMnumzana Shadrack Makombe wengezelele ngokuthi inani lamahekitha engqoloyi akhangelelwe ukulinywa lonyaka lehlile kusukela ku 27 000 laya ku 20 000 nanko phela akulamanzi eneleyo kanye lenye impahla efunakalayo ukuze kuqhutshwe loluhlelo. 

Kusenjalo amankampani enza umvundiso aseqinisekisile ukuthi alomvundiso kanye leminye imithi yezilimo edingakalayo kusigaba sokulima sika2019 sengqoloyi.

UManeja obona ngezokuthengiswa kuZimbabwe Fertiliser Company (ZFC) uNkosikazi Learnmore Jonga uthe inkampani yakhe ilempahla eyeneleyo yokulima yesigaba lesi wengezelela ngokuthi masinyane nje bazaqala ukuhambisa umvundiso kanye lemithi ezitolo lapho abalimi abazakwenelisa ukuyifinyelela khona. 

UAgronomist wenkampani yeOmnia Fertiliser ongathandanga ukuqanjwa ngebizo uthe balemihlobo etshiyeneyo yomvundiso egoqela ama-straights, compounds, blends kanye leminye ekhethekileyo (specialty soluble)  abangakhetha kuyo.

Wengezelele wathi abalimi akumelanga kube lento ebakhathazayo ngitsho ngoba kulemihlobo eyehlukeneyo yefethalayiza egoqela i-Compound D, Double D, Urea kanye leAmmonium Nitrate kanye lemithi efana leMCTA le-synoxaprop elindele ukuthengwa ezitolo.

Amankampani amanengi athengisa ifethalayiza kanye lemithi yezilimo ngemali yeMelika kodwa abalimi balakho ukuthenga leyomithi ngemali yamaRTGS ngesilinganiso salolosuku.

Amankampani la athi enza lesisinqumo ukuze bahlale kubhizimusi njengoba bethenga izinto ezisetshenziswayo ukwenza impahla le ngemali yakwamanye amazwe.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds