uMthunywa
Thokozile Mbedzi
INHLANGANISO ebona ngenhlanyelo ezitshiyeneyo i-Crop Breeding Institute ikhuthaza abalimi ukuba balime izilimo ezilombala olithanga ngoba ziloncedo olukhulu kumpilakahle ikakhulu eyabesifazane kanye leyabantwana.
UNkosazana Busiso Mavankeni omele umkhokheli weCrop Breeding Institute Department of Research and Specialist Services uthe abalimi kabalime ikakhulu umumbu olombala olithanga ovame ngokuthi yi-Kenya kanye lendumba zesikhiwa ezilamabala bala.
UNkszn Mavankeni ubikele intatheli kaMthunywa ukuthi izilimo ezilithanga zilosizo olukhulu emizimbeni womuntu.
“Izilimo ezilithanga zilomsebenzi omkhulu kakhulu emizimbeni ikakhulu kubomama kanye labantwana. Emunjini olithanga kutholakala iVitamin A njalo kundumba kule-iron le-zinc. Lokhu okutholakala kuzilimo lezi kuqakathekile kakhulu kumzimba yabomama labantwana ngoba omama abazithweleyo abanengi bacina abempilakahle besithi bathenge amaphilisi e-iron kukanti i-iron itholakala ngobunengi bayo ekudleni lokhu le-zinc.
“Abanye bacina sebesidla inhlabathi ngoba imizimba iyabe isilela i-iron okucina kubangela ukuba babesengozini yemikhuhlane. Kukanti lokhu kungavikeleka ngokudla lokhu umlimi angakulima nje athuthukise impilakahle yemuli kanye lesizwe,” kulandisa uNkkz Mavankeni.
“Kungakho sikhuthaza abalimi ukuba balime izilimo lezi ngoba zilosizo kakhulu kuzulu. Sisebenza lengatsha ezinengi ezithengisa inhlanyelo le okusemthethweni ezibalisela iHarvest Plus CBI vitamin A, Arda, Cains, Agritex lezinye ezinengi. Lokhu sikwenza ngenhloso yokuba sithuthukise ezempilakahle ekudleni ukuze izimuli zithole ukudla okuyikho okulungele imizimba.
“Kuzilimo lezi silakho ukuthola ukudla okutshiyeneyo okubalisela amatshakada, indumba zesitshebo, ifulawa yokubhaka amakhekhe lokunye okunengi. Ukudla lokhu kulohlonzi kungakho thina njengenhlanganiso sikhakhansela ukuba izilimo lezi abalimi bazilime kakhulu njalo ziyavuma endaweni zelizwe ezitshiyeneyo,” kuphetha uNkszn Mavankeni.