A-Level: Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

04 Jun, 2020 - 20:06 0 Views
A-Level: Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe Umfanekiso uthethwe ku ISO Republic

uMthunywa

Indikimba ezisolayo
Imbongi nguJ Dube loS M Khumalo
Izihloko zenkondlo — Selizenz’omakhonya laph’ekhaya (J Dube), We Eva, usulingana lo Adamu? S M Khumalo

SIKUZWILE ngeviki edluleyo ukuthi kulezinkondlo zombili kusolwa umuntu wesifazane osethe waphiwa amalungelo akhe wasedlulela phambili wafuna ukuhlala phezu kowesilisa ngazo zonke indlela. Nxa sinanzelela asingezake sithi imbono evezwa lapha inganxanye isekela elinye icele ngoba ibhalwe ngowesilisa kumbe owesifazana. Inkondlo zombili lezi zilotshwe ngowesilisa lesifazana bonke besola umama osethe ngokuthola lawo malungelo wafuna ukubusa konke lobaba lapha ekhaya.

Ubaba uDube kuyamcunula lokhu asebona kusenzakala lapha ahle ayitshaye esikhonkosini indaba etshela omama ukuthi sebezenza omakhonya lapha ekhaya. Sekuyibo ababusayo lapha ekhaya. UMaKhumalo laye kuyamangalisa lokhu akubonayo asibuze isifazane ukuthi kambe Eva usulingana lo Adamu? Laba ngabazali bethu bakuqala abadalwa nguNkulunkulu yikho imbongi isebenzisa bona ukumela uluntu ukuthi kambe mama usulingana lowesilisa lapha ekhaya?

Lokhu kuveza sobala ukuthi lokhu bekungenzakali izolo ukuthi ubaba atshaye umthetho lapha ekhaya umama aphikisane lawo. Imbongi uDube ithi lokhu kubangelwe yikuthi sebeqhuba omama phambili nxa kuhanjwa bona balandela emuva lemikhungulu impahla eziyabe zithwelwe. Omama sebehamba bengasesabi ngoba besazi ukuthi bavikelekile engozini. Imbongi ithi lelo labaliphutha elikhulu ngoba omama baphenduka benza obaba impisi zabo bazigada behla bona obaba bethule benganyikinyeki.

Iyakhala imbongi yesilisa uDube ukuthi sebathi ngokuvumela isifazane ukuthi sihlale ezitulweni sadela amacansi ayesendlalwa ezinyaweni zamadoda sona isifazane saqotshama emakhanda abo sabeleka ngezithunzi zaso bona baba ngabantu babo bokufuywa. Isebenzisa umbuzo ongadingimpendulo isitshela ukuthi nxa yona lomfazi sebezakhonya bobabili lapha ekhaya kambe lowomsindo ongedabule indlebe na?

“Nxa mina lomfazi/ Sesizakhonya sobabili laph’ ekhaya/ Kambe lowo msind’ungedabul’indlebe na?” Imbongi uMaKhumalo layo ilembuzo ethile ngalokhu esikubona kusenzakala kuZulu. “Kunga kutheni kanti zulu kandaba/ Mthwakaz’omuhle olembeko/Kwenzenjani kanti sekubaliswa/ Imbali yokuchithwa kwemizi kazulu/ Isiko sekuyinganekwane/ Impi ezindlini sekuyinhlalayenza?”

Imizi isimibili emzini owodwa. Iyabuza imbongi ukuthi kungabe kutheni bo? Uyise kaSizwe iselowakhe kanti ngakwelinye icele uNakaSizwe uselowakhe. Kabasakhulumisani nanku imbongi ikufaka ngesitsho ithi lemilomo kabasayiphani kanti kunsuku ezimbalwa ezisanda kwedlula bekudliwa umtshado wabo. Uhlaba umkhosi uMaKhumalo etshela abantu ukuthi kuxokozela nje nguMaZulu othi laye woze alingane loMbambo ngezinkani ngoba kasoze avume ukudlelezelwa ngomunye.

Kawusoze uphele lumsindo ngoba nangu loMbambo ufunga egomela ethi owendileyo kasuye nguMaZulu — kogoba yena. Zindala zombili.

Ukupha omama amalungelo enza kube lokulingana kwesilisa lesifazane sekudale udwetshu ezimulini ngoba omama kukhanya sebedluse amalungelo abo ngombono wabobaba.

Vikela iCovid-19. Ngokuhlala ngekhaya ungahambahambi kungela sizatho. Geza izandla ngamanzi alesepa ufake isayeke sakho nxa uphumela ngaphandle. Ngokwenzenje uyazivikela ekuhotsheni ubhubhane lolu oseluthintithe abantu emazweni amanengi. Vikela ukumemetheka kweCovid-19. Imfundo kwabaphilayo hatshi kuzidumbu.

Share This:

Sponsored Links