Uncategorized

Zonelwa mvunye!

07 Jun, 2018 - 00:06 0 Views

uMthunywa

SILOKHE sisacebisana ngobubi bokukhupha lokungenisa impahla labantu eZimbabwe ngokungekho emthethweni (smuggling), bakhona asebebotshelwe icala leli edolobheni leVictoria Falls.

Lokhu kusipha ithuba lokuphetha udaba lwenhlolisiso yamapholisa ngendubo zokwetshulwa komthetho wokungena lokuphuma kwempahla — Customs and Excise Act lowabantu — Immigration Act kunye lodaba lwe-smuggling lolu. Ngemva kwalokho, besesizophatha udaba olutsha olucelwe ngumphakathi, olodlakela.

Ngokunjalo, sizethula izibonelo zezindaba zeSmuggling, Immigration Act lezodlakela olugoqela ukutshayana kwabantu lokuhlukuluzana kwabahlala bonke. SiloLimukani Tshuma ohlala ku6950 elokitshini leMkhosana edolobheni leVictoria Falls.

U-Tshuma oleminyaka engu-33 eyokuzalwa, ubotshelwe ukungenisa impahla kuleli ngokungekho emthethweni esazi mhlophe ukuba akwenzayo kulicala. Inengi labantu bakuleli likhala ngokuba impahla abazithenga phandle kwelizwe lezi zilentengo ephansi kulawomazwe kulangapha. Lokhu ngumbono omuhle okumele ubikwe ngendlela ezinhle ezisemthethweni hatshi ukwephula omunye umthetho ngokudinga ubulula.

Ezikhathini ezinengi, indlela zokuqumela zimbi; zilameva, indonga lezilo. Ungathenga impahla ezithile ngentengo ephansi kodwa ukuzazifikisa ngekhaya kubenzima kumbe zifike kodwa ucine usuzithathelwa ngabomthetho.

Ulakho njalo ukucina uzifela endongeni ezifana lezeVictoria Falls Gorges ezisemfuleni omkhulu uGwembe (Zambezi) lasengwenyeni zikaNgulukudela (Limpopo) lapho okugcwele khona izilo zonke zomhlaba kunye lezingabantu — izigebengu lezi esezaba yizilwane ngokwazo!

Owesibili oqunge isibindi sokungenisa impahla zaphandle kwelizwe kuleli ngokungekho emthethweni nguProsper Nkomo ohlala ku-1431 elokitshini leMfelandawonye edolobheni leVictoria Falls. UNkomo oleminyaka engu-24 ubotshelwe emngceleni weZimbabwe leZambia, eFolosi. Kubengcono-nje ngoba

uProsper kalwisananga labomthetho, abanye ngabafela khonapho kumbe ukubulala abanye abantu ngalesosikhathi.

Ababili laba babotshwe ngesikhathi somkhankaso wokwenqabela ukungeniswa kwempahla engavunyelwayo kuleli. Enye yempahla elethwa kuleli ingavunyelwa yizidakamizwa, amaphilisi lemithi okufuna incwadi kadokotela lamagcobo asexathule omama lamankazana amanengi.

Bakwethu, yizo ezinye zezizatho ezenza ilizwe lethu lalise ukungena kwempahla enje ngoba iyingozi empilweni kazulu. Indlela ibuzwa kwabaphambili, singaqumeli kodwa kasilandeleni umthetho!

Obotshelwe icala lokungena lokuphuma elizweni ngokungekho emthethweni, umlandu ophawulwa ngumthetho weImmigration Act, nguMorris Matali Simutonda. USimutonda ohlala enkomponi yeMbita edolobheni leLivingstone eZambia ungene kuleli lasendongeni zikaGwembe.

Inengi lezizalwane zakwamanye amazwe lezi, yilo eliletha impahla yasemazweni azo zizosela kuleli lapho ezithi imali ilele khona ngophondo. Singazi ukuba thina, kungani singayiboni imali yakhona leyo?

Omunye wabetheswa icala lodlakela nguMathew Mhlanga otshaye omunye umuntu elokitshini leChinotimba edolobheni leVictoria Falls. UMhlanga oleminyaka engu-28 eyokuzalwa, wehluleke ukuzithiba wacina etshaya umuntu okuyikwephula umthetho. Yikho ngithe kungcono ukulandela umthetho kulokuqumela.

Ingxabano ebiphakathi kukaMhlanga lomatshaywa ibilungiseka ngomlomo. Bebengaya lasemapholiseni ukuyalanyulwa ekwehlukaneni kwemibono yabo kodwa kwehlule, bacina sebesiya enkambeni sebeyisibotshwa lomamangala! Akumelanga kubenjalo bakwethu — amapholisa ngabanye bethu okumele sibethekelele langoba kungelamlandu, siyobuza kumbe ukufundisana okunengi ngezindaba zakoCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Owesibili kwabodlakela nguHlangabeza Ncube ohlala ku5644 elokitshini leMkhosana edolobheni leVictoria Falls. Lamuhla sikwelinye lamadolobho ezomangaliso, iFolosi. Kodwa-ke, kakutsho ukuba yilo lodwa elilabantu abetheswa amacala kakhulu ukwedlula ezinye izindawo, yikuthi nje — zonelwamvunye!

Kuhle-ke ukuzama ngamandla wonke ukugcina umthetho, ukuphila kuhle labomakhelwane lokuzikhuza ukuze singoniseli abanye. Lakho khona ukwazakala ngobubi kuvele kubi bakwethu! Kasikhohlwa ukuba emacaleni, icala lembula ingubo lingene kodwa lapho elivikeleka khona njengasekuzikhuzeni, kasilivikeleni.

Udlakela lubi njalo luyingozi ngoba lulakho ukuchitha igazi lomuntu.
Isibonelo sowetheswa icala lodlakela lwasezindlini nguMoses Nyoni oleminyaka engu29 ubudala, otshaye umnewabo ngemva kokukhuthana kwabo enkulumeni.

Sijwayele ukucebisana ngokulwa kwezithandani kodwa lamuhla sithe sisebenzise izihlobo lezi ukuze siveze ukuba umthetho weDomestic Violence Act kawusiwo wabathandanayo kuphela.

Mahlabezulu, udlakela luyavikeleka! Lisale, sixhumane laku [email protected] kumbe kumhleli sixoxa ngezinye elizithandayo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds