Ziyayimela imikhuhlane lendlala izifuyo zakuleli

28 Jun, 2018 - 00:06 0 Views
Ziyayimela imikhuhlane lendlala izifuyo zakuleli

uMthunywa

Nomthandazo Ndlovu
ABALIMI besabelweni seMatabeleland South bakhuthazwa ukuthi bafuye izifuyo zakuleli ngoba zilula ukugcina loba kulendlala njalo ziyenelisa ukumela imikhuhlane.

Ekhuluma loMthunywa uMnumzana Cosmas Muzunde weLivestock Production Department uthe izifuyo zakuleli zilula kabi ukufuya.

“Abalimi ikakhulu abeMatabeleland South yibo okumele baqine ngokufuya inkomo eziyake zithole izulu elilutshwane ezinjengeNguni, Mashona leThuli. Inkomo lezi ngezesintwini njalo ziyanelisa ukumelana lendlala lemikhulane nxa ziqathaniswa lezivela kwamanye amazwe.

“Izifuyo zesintu lezi nxa amanzi esilela ziyenelisa ukuhamba imango emide zisiyadinga amanzi lamadlelo kodwa lezi ezivela phandle kwelizwe ezifana lamaBrahman ziphanga zidinwe zicine zisifa,” kutsho uMnu Muzunde.

UMnu Muzunde uqhubekele phambili wathi izifuyo zakuleli kaziguliswa mahlayana nje yimikhaza kanye lemikhuhlane ebangelwa yiyo.

“Isikhumba senkomo zeNguni siqinile sibili, iyenelisa lokumelana lemikhaza kanye lemikhuhlane ebangelwa yimikhaza, ziyenelisa njalo ukuphila endaweni elendlala ngoba azidingi kudla okunengi okwakha umzimba,” kuqhuba uMnu Muzunde.

UMnumzana Philani Dube ongumlimi ugcizelele wathi abalimi abangafuni ukulahlekelwa yizifuyo zabo kumele bafuye izifuyo zesintu.

“Yebo, imihlobo yakwamanye amazwe mihle sibili njalo yimihlobo emikhulu ebukekayo, kodwa kithi lapha eMatabeleland South nxa izifuyo seziqala ukucuba yizo eziqalayo.

“Ubuhle benkomo zeNguni yikuthi lokuzala ziyazala sibili, mhlawumbe labo abafuna imihlobo yakwamanye amazwe sebengenza i-crossbreeding kulokuthi isibaya sonke sigcwale inkomo ezingaphela ngesikhathi sendlala lemikhuhlane,” kuphetha uMnu Dube.

Share This:

Sponsored Links