WATSHA TSOTSI: Isigogo sigoqwa sisemanzi

23 Aug, 2018 - 00:08 0 Views

uMthunywa

LONYAKA, ‘‘impi yomndeni’ (umanyano kazulu lamapholisa esizwe) yalile ukuphumula ngoba isithi umuntu kathenjwa. Ngakho-ke lumanyano uthi, phambili ngempi yokulwisa uCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Yeyi madoda! Qaphela sigilamkhubandini, izakutshisa impi le ngoba ivele ivutha amalangabi.

Siqhubeka sikhuthazana ukuthi; batshayeli, khumbulani ukuthi lezizinsuku zivele zilomoya wazo lazo zodwa obangela izingozi ezithile ngakho xwayani umthetho litshayele ngonanzelelo. Akukhathalekile ukuthi lisemakhaya kumbe likuwuphi umgwaqo eliwejwayeleyo. Ingozi imane iqhamuke nje ngakho kasiqapheleni.

Lathi abahamba ngenyawo labatshelela ngontshelelezane ikakhulu emigwaqweni efana loOld Khami Road koNtuthu, kasisebenziseni indlela ezifaneleyo njalo siqhaphele sikhathi sonke. Singabothemba elokuthi, ‘…ngilelungelo lokusebenzisa lindawo kumbe indlela…,’ kuphela. Hatshi, kumele siphathisane sonke abasebenzisa umgwaqo njalo lokho sikwenze sikhathi sonke ngoba ontshelelezane lenqola zethu zemlilo lezi kakuthenjwa.

Ngilethemba lokuthi okhekhe labo bonke abantwana abasafundayo baqhubeka befunda ingwalo zabo zesikolo njalo bayabalalela abazali babo labo bonke abadala ngemakhaya lasezigabeni abahlala kuzo. Lokhu kumqoka bakwethu ngoba sibanengi abawakholwayo amazwi abadala awokuthi, ngeqiniso, “umthethwe uhlaba usamila.” Bazali sithembe lina ngemakhaya ukuthi lingalibali ngenhlupho lendubeko kuphela kumbe ukukholisa impumelelo; silibala ukuthi silomlandu ngoba ozeleyo ulomlandu ngempela. Kasinanzeleleni abantwabethu kusukela besesebancane sifunde izenzo zabo njalo sibaqinise kokuhle ngasikhathi sinye, sibakhuze lokubaqondisa besesebancane ngoba phela zibanjwa zisemaphuphu. Singalibali ukuthi sigoqwa sisemanzi.

Ngilethemba-ke elokuthi akekho umzali othi umntanakhe angenza isenzo esiveza ukuthi lowomntwana ulakho ukuba yisigilamkhuba amekele enjalo kumbe akutshaye indiva lokho. Abanye ngabasuka babamele njalo abantwana babo abonayo lapho bekhuzwa ngababalisi kumbe abanye abantu. Kusasa yithi esiyangekayo ngoba phela akusilima sindlebende kwaso. Kodwa-ke sithi thina, ngesikhathi umntwana esasegumeni lomzali wakhe kumbe ngaphansi kwabazali labo bonke abanye abangabe bemondla, kalaywe kumbe asiwe emapholiseni. Amapholisa ayakwazi ukuthi lowomntwana oyisiqoqodo kumbe oyabe ehlupha, angafuna ukuthi asebenzise ukuthi ulelungelo lalokhu lalokhuya, bamkhuza njani njalo balobe phansi imbali yakhe lowomntwana babemazi kanye lokumelusa ukwenzela kusasa.

Badala, liphatheke kunhlelo zamapholisa esizwe. Inhlelo lezi ngezigoqela olwekhomithi yenkokheli zomdabu kumbe osomabhizimusi abahlangana njalonje ezigabeni zabo bebonisana ngezamacala lezigilamkhuba olwe-Crime Consultative Committee (CCC) lolweNeighbourhood Watch Committee (NWC). Zimqoka lezinhlelo empilweni zethu. Singalindeli ukuthi sonakalelwe ukuze sethekelele amahofisi amapholisa. Yanini enkambeni eziseduzane lani liyefunda okunengi ngendlela elingaphathisa ngazo ukulondoloza ukuthula lokwenqabela ukudalwa kwamacala ezigabeni zenu. Zinengi kakhulu inhlelo zokuphathisa amapholisa esizwe bakwethu. Singeke saziphatha zonke kuloludaba kumbe ukuzigqiba kundatshana yinye. Kodwa-ke okuqakathekileyo yikuthi dlelanani lamapholisa lazi ukuthi ngomakhelwane bethu lapho esakhele khona.

Ukubambana lamapholisa sifeza umlandu wethu sonke owokukhipha lokufundisa bonke abonayo phakathi komphakathi kuhle bakwethu. Ngingazi ukuthi lina abanye likubona njani.

Likhululekile ukuthi sixoxisane kuphephandaba likazulu, uMthunywa ngembono yenu kwezakoCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba. Pho wena makhelwane wazi ngani ukuthi ogila imikhuba lokwephula imithetho yesizwe ngeziga ezifana lokutshontshela umphakathi lamuhla, uzaphelela lapho? Angaba sezandleni zomthetho, uyalaywa afundiswe ubuntu kuphela ngakho kasiphathisaneni ngokufaneleyo ekwakhelaneni kwethu. Abenza okuhle basekelwe kukanti abonayo bafundiswe khona ezigabeni kumbe emthethweni ukuze silondoloze ukuthula lokuthuthukisa inhlalakahle phakathi kwethu.

Sizalubambela lapha udaba lwethu lwezokunikana amacebo kwezokwenqabela ukudalwa kwamacala ezigabeni lasemisebenzini yethu; ukulondoloza ukuthula lokuphathisana ukugcina imithetho yesizwe.

Sidibane njalo kwezinye indatshana zethu ezilandelayo.

Umlobi ngomunye wabasebenzela emahofisini ezobudlelwano beCID lomphakathi. Phosa elakho ZulukaNdaba ngeziphathelane lezokulondoloza ukuthula lomthetho wesizwe. Umlobi utholakala ku-04-700171-9 Extension 3193; 0735752386/ 0716616987/0783185092 kumbe ebulenjini [email protected], [email protected] kumbe [email protected]

Share This:

Sponsored Links