WATSHA TSOTSI: Isela ngelibanjiweyo

22 Jun, 2017 - 02:06 0 Views
WATSHA TSOTSI: Isela ngelibanjiweyo

uMthunywa

BAKWETHU inkamba indala. Ilizwi layo kaliweli phansi. Sihlala silazisa ukuba u‘‘tsotsi’’ uyatsha kuphela. Nxa esesekhona ongakholwayo, ikakhulu amasela, kaqaphele ukuzibona esesejele.

Ngikhuluma kanje bakwethu ngoba silabantu abahlanu ababotshelwe ukweba. Lokhu kuza ngesikhathi silensuku sizama ukukhuzana lokuxwayisana ngendaba zokweba. Ngithemba lisakhumbula ngilazisa ngamasela atshontsha imota yohlobo lwe-Honda Fit emhlophe. Batshile abebeyitshontshile. Likunanzelele-ke ukuba imota le yatshontshelwa eHwange buqamama lomngcele weZambia leZimbabwe kodwa siyivumbulule koMurehwa bude buduze lomngcele wezwe lethu leMozambique.

Abathathu laba nguRaymond Zulu oleminyaka engu-20 ubudala, inombolo zesithupha sakhe kungu 79-157201 K 79 ohlala ku M29 elokitshini leLwendulu edolobheni leHwange ongasebenziyo.

Owesibili nguDonald Useni oleminyaka engu-26, isithupha sakhe 79-200638 H 79 ohlala esigabeni saseSinembi eMsuna ngaphansi kukaNduna Hwange ongasebenziyo.

U-Lensedy Daniel Nyamande oleminyaka engu-27 inombolo zakhe zesithupha kungu 48-127527 D 48 odabuka koMutoko esigabeni sakoGwati ngaphansi kukaNduna Mutoko nguye owesithathu.

Okusegcekeni bakwethu kwabathathu laba yikuba bahlobane ngobusela. Kuphuma sengathi abeHwange laba (Matabeleland North) bakubone kufanele ukuba bamanyane lomunye wabo owakoMutoko (Mashonaland East — esabelweni lapho iMurehwa etholakala khona). Yeyi madoda, sithini pho?

Akuqili lazikhotha emhlane njalo ubuqili obusetshenziswe ngabathathu laba buyibuwula elihlweni lomthetho lamapholisa. Akuqalwa ukweba eZimbabwe. Kusizani pho ukutshontshela omunye wakho eHwange uyefuna ukusutha ukoMurehwa lapho ocabanga ukuba kawaziwa khona? Ukuyengwa ngento esegcekeni. Wekeleleni ukuzisebenzela kumbe ukuthengisa umkhomo lomnyi imana yeHwange.

Kungaselani, lokhu sikubona njengokungagobeki, ngakho-ke, kalikho icebo – uyatsha kuphela. Pho uzakhala ngobani manje, ngumopho phela lo. Ukubotshwa kubuhlungu bakwethu, lo owakoMutoko, ubotshelwe koMurehwa wafakwa ezenyaweni, wesiwa eHwange. Kubuhlungu okunganani, ugcinwe ejele, ulindele ukuthoniswa — kodwa kakaqalisi ukupika.

Abathathu laba bazenza abadinga imota yokuyathwala impahla yabo emandaa (industries), sebeyitholile, bafika bahlasela umtshayeli bamtshontshela impahla ebiza $3 629-00 egoqela imota. Abacuphi bacubungule baphenya bakuchaya obala ukuba amasela la kangeke azenzele umathanda bekhona, batshile!

Ababili kwabahlanu abangumzekeliso wobubi bokona, ukwephula umthetho lokweba nguTinotenda Shambare umama oleminyaka engu-31 ubudala ohlala ku 54 Dale Cresent edolobheni leVictoria Falls obesebenzela egcekeni lendizamtshina elikulelodolobho esamukela izethekeli zelizwe. Omunye wakhe ngowesifazane njalo uFaith Mabhera oleminyaka engu-29 eyokuzalwa obehlala ku 213 West Drive eVictoria Falls laye obeqhuba umsebenzi ofanayo.

Ababili laba babanjwe ngamanxusa ahlolisisa ngezokuphathwa kwempahla yenhlanganiso ezithile kumbe amankampani egoqela imali lenye enjalo eligugu (auditors). Kubikwa ababili laba bebezenza omahlakanipheni beguqula amanombolo, imbadalo lentengo yemisebenzi yasemingceleni yelizwe. Yeyi madoda, kwaze kwabanzima ukuthembeka! Njalo, “bebeguqula” izethekeli zelizwe ezivela kwamanye amazwe bezenza ezale lale lapho abazi khona ukuba zizabiza imali ephansi kulaleyo efaneleyo. Isethekeli sithi sibhadale imali eyiyo, ephezulu, bona bayehlisele kuzethekeli ezikhangelelwe ukubhadala imali ephansi, badle esalayo!

Kubikwa banengi abetheswa amacala anje, isibonelo sendlela okubikwa bebetshontsha ngayo yikuba lapho isethekeli esivela eMelika esikhangelelwe ukubhadala $75 bebesibhadalisa leyo mali kodwa babhale eye Canada i $30 ukuze bathole amantshontsho e$45 emuntwini munye ngamunye.

Bakwethu kungabukeka sengathi ngesikhathi ukhotha uluju lokweba uyabe ukholisa, uhlakaniphile kumbe uvusile. Iqiniso yikuba kubi lokhu, kungcono ukudla amaginqo zakho. Ngihlala ngigcizelela ukuba nxa bukhona ubuhle bokweba, kasibuxoxeni la kuWatsha Tsotsi. Sizama ukusizana la. Esikuqaphelayo yikuba lanxa singakhankasa okungakanani, babakhona abanye abavala indlebe kumbe ukweqiwa yimfundiso le. Pho-ke, lokhu kutsho ukuba kasisoze sadinwa ukucebisana kuphephandaba likazulu.

Siyazi ukuba zikhona njalo ezinye izindaba zakoCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba, qhubekani liziletha sizixoxisane. Lingakhohlwa ukuba abetheswa amacala laba kakutsho ukuba sebegwetshiwe kodwa yibo abangenelwe licala engutsheni njalo abadala bavele bathi, isela ngelibanjiweyo. Lokhu kakutsho ukuba nxa ungabanjwanga ulakho ukuqhubeka utshontsha.

WhatsApp – 263 783 185 092 Email – [email protected] <mailto:[email protected]>

Share This:

Sponsored Links