WATSHA TSOTSI: Bhalisani masinya!

24 May, 2018 - 00:05 0 Views

uMthunywa

UKUBHALISA kukanengi bakwethu. Sesijwayele ukuba omama yibo abahamba besiyabhalisa ukulindela kumbe ukukalwa belindele usuku lokubeletha! Hatshi, kunengi ukubhalisa — kungaba yikulindela ukuhola ngemakhaya, ukulindela ukuvota, ukuthathela abantwana izitikinyane lokunye okunjalo, Konke lokho, kuhle ukuba sikwenze kuseselesikhathi.

Lamuhla sizaxoxisana ngokubhalisa impahla yobunini egoqela izimota, inqola zazo (trailer), umbala, impawu zama ekseli lokunye okunjalo. Lokhu kuphawulwa ngumthetho owakhandwa wancindezelwa ukuba usetshenziswe kuleli kusukela mhlaka 1 Mpandula 1970. Isimanga-ke yikuthi sibalutshwane esiwaziyo.

Kungasenani, yikho sicebisana ngayo limithetho lezindaba zakoCALA kunye lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Kusukela ngomnyaka ka1970, umthetho lo sewangezelelwa kumbe ukuguqulwa iziqendu lempawu okuthize kodwa insika yawo lokhe inye — ukuba abantu bathole indlela yokubhalisa izimota zabo ngokusemthethweni. Umthetho lo yiVehicle Registration and Licensing Act [Chapter 13:14] esizawuthi (VR&L) kulindatshana.

Sizaqala ngamagama athize achazwa ngumthetho lo kusiqendu sesibili (section 2) ayiwo esizawasebenzisa kakhulu ekujuleni sisiya sichasisa impawu zalumthetho. Kunjalo-ke kuyo yonke imithetho, ilamagama achazwa obala ukuze singahlupheki ukuba kwazi ukuba atshoni. Silakho njalo balandeli ukuba nxa sesiyikhohliwe ingcazelo le, siye kulesosiqendu (interpretation section) sizikhumbuze okutshiwo ngamagama-thize ngoba engatsho esikwejwayeleyo kumbe lokhu abathi yi-literal meaning ngesiNgisi.

Ummeli oqotho “appropriate officer” ngumuntu okhethwe ngumphathintambo wogatsha lukahulumende olulomlandu wokulawula lokuphatha umthetho weV.R&L. Umphathintambo wogatsha lolu, okwamanje, olungolwezokuthwalwa kwabantu lempahla; ukhetha ummeli wakhe ngogwalo lomthetho olwaziwa ngelika (statutory instrument — SI) ukuze ammele kukho konke okuphathelane lezokulotshwa kwezimota lenye impahla yazo emagameni abanini bazo lazo zinikwa ama ‘‘bizo’’ — registration number.

Umlobi osemthethweni “authorised officer” ngumabhalani (registrar) kulumthetho, omunye umuntu ongakhethwa ukuqhuba lumsebenzi kumbe ohlola ukuba impahla le ilotshwe ngokusemthethweni (inspector) ekhethwe nguhulumende, inkokheli zekhansili kumbe idolobho ukuqhuba lumsebenzi.

Ophatha umsebenzi wokuthenga lokuthengisa izimota ngokusemthethweni “dealer” ngumuntu othenga izimota kumbe izinqola zazo (trailer), ukugcina impahla le ejonge ukuzoyithengisa, oyithengisayo leyompahla yona ngokwayo kumbe oyithengisa esebenzisa imvumo kumbe icence lomthetho weShop Licences Act (Chapter 14:17). Athe xaxa-ke bakwethu amagama esizawachaza lapha. Ngithemba lani liyawubona umahluko wengcazelo zamagama la ngokusetshenziswa kwawo emthethweni ukuba atshiyana njani lokwemihla yonke.

Okuqubule lingxoxo yikubotshwa kwabanye abantu abane besetheswa icala lokwehluleka ukubhalisa izimota zabo ezintsha phakathi kwensuku ezilitshumi lane (14) bezithengileyo. Phela angithi imota ifana xathu lomntwana omutsha ozelweyo ongelasitikinyane — (birth certificate) emntwaneni (registration book) emoteni.

Abane laba nguThabiso Dlamini odabuka emaphandleni aseKwekwe ohlala eBeitbridge obotshwe esedlula edolobheni leHwange etshayela imota engelabizo yona isimele ibe isilesitikinyane sokusebenzisa imigwaqo yakuleli.

Owesibili nguMayibongwe Masuku wasedolobheni leHwange ohlala elokitshini leMpumalanga. Laye ubotshwe elokhe ebhoda lemota entsha ingelabizo! Uhlupho lokusebenzisa imota enje yikuba lalapho o‘tsotsi’ abayitshontsha khona, kunzima ukuyilonda — lapho esetshenziswa khona njalo yizigilamkhuba, kubanzima ukuzilonda. Yikho kusiba licala ukuqhubeka usebenzisa imota engelabizo — kuyabe kungasacaci ukuba ujongeni, yikuswela imali na kumbe uvele uhlose ukona ngayo. Ukuze senqabele yonke leyo micabango, kasiphangeni silobise izimota zethu. Sazi ukuba emalini yokuyithenga, sibe leyinye ezasebenza ukuyayilobisa ibizo kumbe ukutshintshisa ubunini (ownership).

Owesithathu nguMunashe Kurwakumire waselokitshini leDRC edolobheni leHwange. Laye wehluleke ukubhalisa ngesikhathi imota yakhe masinya.

Owokucina nguFikile Mwaikonsole odabuka esiqintini saseHwange njalo ehlala esigabeni seLukosi.

Isixwayiso sethu bakwethu yikuba bhalisani izimota zenu kuseselesikhathi. Inhlawulo (fine) yokwehluleka ukukwenza lokhu yi$20-00. Pho-ke kungasilambisa lokhu mahlabezulu, kasixwayeni umthetho sixotshe labomangoye abanganyenyela eziko ngendlela ezivikelekayo.

Sizalubambela lapha udaba lwethu lwalamuhla, sidibane kwelizayo sesiqhubeka ngalo.

Lingasixhuma njalo ku [email protected] kumbe kumhleli.

Share This:

Sponsored Links