WATSHA TSOTSI: Bhalisani masinya — iyaqhubeka!

31 May, 2018 - 00:05 0 Views
WATSHA TSOTSI: Bhalisani masinya — iyaqhubeka!

uMthunywa

LAMUHLA sizaqhubekela phambili ngomthetho weVehicle Registration and Licensing (VR&L) Act (Chapter 13:14) sikhuthazana ngobuhle bokuphangisa ukubhalisa izimota zethu ezintsha ukuzintshintsha ubunini kunye lokwazisa inguquko yonke eyabe siyenze emoteni okugoqela umbala, injini, i-ekseli lokunye okunjalo.

Singaphuza ukukwenza lokhu kuze kweqe insuku ezingu 14, sokulicala — tshitshi! Pho-ke ukuba sibalelwe kubo “tsotsi” ngenxa yokuphuza-nje ukubhalisa inguquko empahleni yethu eligugu enjengemota, hatshi-bo, kakwenzi!

Amabala okucina esizawachaza lamuhla ngalandelayo:

– “Exemption certificate” okutsho isitikinyane somthetho esifakaza ukuba, kusemthethweni ukuthi imota ethize kayikho emgwaqweni yakuleli ngenxa yezizatho ezifana lokufa; ukuba ngeyesizalwane sakwelinye ilizwe (phakathi kwensuku ezingu 30 sikuleli) kumbe isethekeli nje ensukwini zokwethekelela kwaso kuleli.

Ngezinye indlela, lugwalo oluvikela umtshayeli kumbe umnini wemota ekubotshelweni ukwehluleka ukubhalisa imota yakhe kuleli kumbe ukuthela umthelo ofaneleyo okhangelelwe ezimoteni zonke ezihamba emigwaqweni yakuleli. Banengi-ke abahlawuliswa izimali ezinengi ngemva kokuhlala kwezimota zabo iminyaka leminyaka zifile kumbe zilungiswa, zithi zingena emgwaqweni nje, zibanjelwe isikwelede somthelo.

Abanini bazo bamangale besithi njani zona imota bezifile — hatshi-bo, kumele liyebhalisa lesosimo kumabhalani wezimota linikwe isitikinyane lesi.

– “Farmer” kutsho umlimi obhalise ngokusemthethweni weFarmers Licensing and Levy Act (Chapter 18:10), hatshi sonke nje. Lokhu kuchazelwa ukuba sazi ukuthi umlimi lo nxa efuna imitshina yokusebenzisa uyibhalisa njengemota na kumbe umtshina!

– I “fee” yinhlawulo kumbe imbadalo egoqela eyokubhalisa imota, ukuthola icence lemota kumbe isitikinyane sokuba imota kayikho emgwaqweni, inhlawulo yesikhwama sezasemgwaqweni (Road Fund) esiphawulwa ngumthetho weRoads Act (Chapter 13:18) lezinye zonke izimali eziphathelane lokusetshenziswa kwezimota, ukulondolozwa kwazo lokuhamba kwazo emigwaqweni yakuleli.

– I “licence” licence kumbe imvumo yokusebenzisa imota emigwaqweni yakuleli. Ukuze umuntu athole lelicence, kufunakala — ibhuku lemota, isitikinyane somshuwalensi (insurance) esisebizweni lakhe lelicence njalo esalotshwa wasinikwa ngokusemthethweni weRoad Traffic Act (Chapter 13:11) esisebenzayo, ubufakazi bokubhadala inhlawulo efunakalayo, izithupha lokunye okulotshwe ephepheni lokucela lelocence (application form).

– I “motor vehicle” le yimota bakwethu, inqola yomlilo ngokwayo. Langoba ngeyawuphi umhlobo njalo kugoqela lemidududu, konke okuhanjiswa ngamandla kagetsi/ amafutha/ isandla/ inyawo okwalungiselwa ukuhamba emgwaqweni.

Umthetho weVR&L Act ugcizelela sobala ukuba izimota zonke ezisebenzisa umgwaqo wakuleli kumele zibe zilotshiwe. Ungatshintsha umbala wemota, injini kumbe olunye uphawu, kumele wazise kumabhalani wezimota.

Kusenjalo; impahla, izidakamizwa, imithi yezibhedlela lokunye okunjalo, okungavunyelwayo kuleli; kubikwa kuqhubeka kungeniswa elizweni ngokungekho emthethweni. Lokhu kwenzakala ngemva kweminyaka leminyaka uzulu ecetshiswa ngazo zonke izindlela ukuba ukungenisa kumbe ukukhupha impahla loba bona abantu, ngendlela ezingekho emthethweni, kulicala, kubi njalo kuyingozi! Kwaze kwathi, ngomnyaka ka2016, kwethulwa omunye njalo umthetho ovikela impahla eziyabe zingene kuleli ukuba zithengiselwe umphakathi.

Phela ezinye ngezizingozi empilweni kazulu ezifana lemithi yezibhedlela le eyabe ifuna ukuthi umuntu ayinikwe ngudokotela echasisa lenani kumbe indlela yokuyisebenzisa. Pho inengi yilo eliyabe selizelapha labathengisayo laba sebenika izincwadi zokusetshenziswa kwemithi (prescription) kodwa kungokwamanga ngoba begijimisa ibhizimusi labo nje.

Ngenxa yokuthi “okwelapha” umuntu lukholo, baba banengi-ke abantu abacina bebukeka sengathi sebeyelatshwe ngosomabhizimusi laba! Amabhizimusi asengozini yokuwodiselwa kumbe isilingo sokuthengisa impahla engavunyelwayo le ngasezitaladeni, kokhothama lamanye anjalo. Siyalikhuthaza-ke bosomabhizimusi ukuba kulilungelo lenu ukuqhuba amabhizimusi athize kodwa-ke, kwenzeni ngokusemthethweni. Sikhuluma kunjenje, yizililo zodwa abantu bebotshelwa khona ukuthengisa izinto ezingaziwayo lapho ezivela khona lokuba zalungiselwa sizatho bani!

Kuze kuthi lokudla ngokwakho — okuthengiswa ngudlu kubikwa kulentengo ephansi kanti hatshi. Ngithemba lisawakhumbula ama-Genetically Modified Foods (GMO) angumkhukhumezo njalo elakho ukuhlanyela izifo phakathi komphakathi. Lisale-ke bakwethu, kayixabene; sidibane kwelizayo sesiqhubekela phambili ngomthetho wempahla elethwa kuleli ngokungekho emthethweni uStatutory Instrument 64 ka 2016.

Liyasixhuma laku — [email protected] kumbe kumhleli.

Share This:

Sponsored Links