WATSHA TSOTSI: Amabhiza alomsebenzi bani esipholiseni

26 May, 2017 - 12:05 0 Views
WATSHA TSOTSI: Amabhiza alomsebenzi bani esipholiseni

uMthunywa

SIKE saxoxa kuloleli iphephandaba ngomsebenzi wamapholisa alezinja. Kule viki kufanele njalo ukuthi sifundisane ngomsebenzi wamabhiza esipholiseni.

Amabhiza asetshenziswa emjahweni, embukisweni, emthimbeni, ebuthweni kunye lasesipholiseni. Emjahweni siyazi ukuba abathanda ukubheja amabhiza bayakuzwisisa lokhu.

Umhlobo wamabhiza omjaho utshiyene lawombukiso ngenxa yemisebenzi ehlukeneyo. Engizakhuluma ngawo ngesande ukuwafica embukisweni egadwa ngabantwana (horse ride) kumbe abantu abadala, agqiziswa imvunulo ezehlukeneyo kusiya ngomcimbi oyabe ukhona. Amabhiza la, njengenyamazana, alaso isiqubu sokuhlasela umuntu, ukumxotshanisa kunye lokumgiqa phansi nxa elaywe ukukwenza. Umsebenzi wokugiqa abantu lo yiwo otholakala kwawamapholisa.

Kuthi nxa kulendingeko yokuba kuvikelwe amacala endaweni zabalimi ezigoqela amapulazi lamasimu amakhulu kubhodwa ngamabhiza. Amapholisa ayabe ehlome aphelela njengayo kanye indlela abenza ngayo nxa besezimoteni kumbe bebhoda ngenyawo. Emaguswini kumbe amahlathi lasemingceleni efana leyemifula uGwembe loNgulukudela ayasetshenziswa futhi amahatshi. Lapho okungangeni khona imota kumbe imidududu yamapholisa — arctic cat, yikho lapho okusebenza khona amabhiza. Lanxa-nje inyawo ziyisiqokoqela, amandla omuntu ayaphela besokusetshenziswa okunye.

Amabhiza ayasetshenziswa njalo lasempini. Kuthi nxa amabutho engaqinanga, akhithike kubenzima. Ngokunjalo, amapholisa asebenzisa amabhiza aqeqetsha aphelela. Bangabe belonda o“tsotsi” okudingakala ubuciko, ulwazi lobudlelwano obuhle lamabhiza la. Amabhiza asebenzisa umnuko njengezinja. Lingakuxotshanisa: lalela, qaphela njalo chuma ngoba liyakwazi ukukhuza ungekela, liyakugiqa phansi. Liqala lisasebenzisa umlomo licine likukhaba nxa ungalaleli.

Lokho kungelinye icala njalo kukudalela izingozi ezigoqela ukulinyazwa zinyamazana lezi kumbe okubophayo/ kumbe ukuzilimaza lezozinyamazana kumbe abantu. Ulakho ukuzogwetshelwa ukuhlala ejele okwesikhathi eside kumbe ukuzidalela icala wena ubumsulwa. Ekulwisaneni lomthetho kuvele kulokuchitheka kwegazi elingafanelanga.

Kasikuvikeleni lokhu. Ngalesisikhathi samalungelo oluntu, akulandingeko yokubalekela umthetho. Udlakela olwenziwa ngabanye abantu abayabe besetheswa amacala yilo oludala ukuba labalondoloza umthetho basibuke ngeso lengwenya.

Zinengi-ke indlela zokubhoda lokuzingela abantu abetheswa amacala abayabe besehluleka ukuzibika kumbe ukuzehlisa phambili komthetho. Zigoqela ukusetshenziswa kwendizamtshina i-police air-wing; amabhasikili (cycle unit); ngenyawo (general patrol), ngenqola zomlilo (motorised patrol) lezinye.

Uhlangothi lwabamahatshi yi-police mounted unit. Zonke lezizindlela zalungiselwa umuntu, kasizihlonipheni. Sifisa ukuba yisizwe esihle esilokuthula esingadingi ukusetshenziselwa izikhali ekulondolozeni imithetho yaso. Siyazi ukuba inkafulakufa zanda-nje ngenxa yokuhlupha komuntu, kodwa eZimbabwe, sibonga uMlimu ngokusithoba lokusigcina silokuthula kasifisi ukufika kulesosigaba.

Imfundiso esiyithola lapha bakwethu isipha intshukuntshu yokuqhubeka sincwebana indlebe lokucebisana ngamacala kanye lezigilamkhuba.

Share This:

Sponsored Links