Vikelani amathole kusihlabo siyabulala

25 Jan, 2018 - 00:01 0 Views
Vikelani amathole kusihlabo siyabulala Ithole elibanjwe yisihlabo

uMthunywa

Arnold Ndlovu
INHLANGANISO ekhangela ngezifuyo iVeterinary Services ikhuthaza abalimi abafuye inkomo ukuthi bavikele izifuyo zabo kumkhuhlane wesihlabo ematholeni ngoba uyingozi.

Ekhuluma loMthunywa uDokotela Khumbulani Sibanda oweVeterinary Services uveze ukuthi inkomo zandise ukuhlaselwa ngumkhuhlane lo ngenxa yezibungwana ezitshiyeneyo.

“Abalimi abafuyileyo kabaqaphele umkhuhlane wesihlabo ematholeni (calf pneumonia). Umkhuhlane lo uhlasela kakhulu inkomo zochago kanye lenkomo zenyama. Umkhuhlane lo ubangelwa yizibungwana ezigoqela i-Infectious Bovine Rhinotracheitis (IBR), Bovine Respiratory Syncytial Virus (RSV) kanye lezinye izibungwana ezehlukeneyo,” kuchaza uDkt Sibanda.

UDkt Sibanda uphinde waveza ukuthi eyinye imbangela yemikhuhlane ezifuyweni yindawo lapho ezihlala khona.

“Indawo lapho izifuyo ezihlala khona iyabangela umkhuhlane lo. Izifuyo akumelanga zigcinwe endaweni okulomqando khona njalo okungangeni khona umoya owaneleyo ngoba ziyaphangisa ukuhlaselwa ngumkhuhlane lo,” kutsho uDkt Sibanda.

Uqhubekele phambili uDkt Sibanda esithi isifuyo esihlaselwe ngumkhuhlane lo kasibonakali ngamehlo ngoba inkomo ziyaqhubeka ziziphilela kungatshengisi ukugula.

“Umkhuhlane lo awubonakali ekuqaleni ngoba inkomo ehlaselweyo iyaqhubeka izidlela kuhle kungabonakali ukuthi isihlaselwe ngumkhuhlane lo ngakho abalimi bakhuthazwa ukuthi bahlale behlolisisa inkomo zabo.

“Ngokuya kwesikhathi isifuyo siyaqala ukuphefumulela phezulu okuyisibonakaliso sokuthi amaphaphu ayabe esedabukile isingasaphefumuli kuhle. Ngaleso sikhathi yikho eqala khona ukungadli kuhle isibonakala ukuthi isigula,” kubika uDkt Sibanda.

Enye indlela yokwenqabela ukuthi izifuyo zihlaselwe ngumkhuhlane lo yikwakha izibaya ezingena umoya owaneleyo.

“Abalimi kufanele bananzelele ukuthi indawo lapho abagcina khona amathole ilomoya owaneleyo. Isibaya esilomoya owaneleyo asigcini izibungwana lezi ezibangela umkhuhlane lo.

“Amathole onke azalwayo kufanele ngemva kwamahola amane kusiya kwayisithupha ngelanga ezelwe aphiwe umuthi we-colostrum njengendlela yokuvikela amathole ekubambeni umkhuhlane lo.

“Enye indlela yokuvikela izifuyo yikusebenzisa imithi enjengama antibiotics kumbe ama-anti inflammatories,” kutsho uDkt Sibanda lowo.

Share This:

Sponsored Links