Umzila kawulandelwa

17 Jan, 2019 - 00:01 0 Views
Umzila kawulandelwa

uMthunywa

Siqhubeka lodaba lwethu uMzila Kawulandelwa azithola esephakathi kobunzima esezithezele olulenkume ngokufanisa umongikazi owayemsiza lapha esibhedlela.

Abafana bempi laba babengafanelanga ngitsho ukuthi bazwanane kumbe babelobudlelwano labantu bomphakathi ngokuchazwa ngumthetho wesitha, kumbe umthetho wabamhlophe.

Kwakumele nje babe zinyamazana kuphela ezingananzwa muntu. Siyananzelela njalo uchuku lwesitha ngesiphatho esifana lalesi.

Okunye njalo okuqakathekileyo yikuthi abafana beganga laba babengazilweli bona ukukholisa kwabo kodwa-ke babelwela inkululeko yomuntu onsundu, babelesifiso sokukhulula umuntu onsundu esandleni somhlophe.

Kunzima-ke ukunanzelela ukuthi bakhona njalo abantu abamnyama ababelwisana labafowabo okuyikho njalo okwakuzakwenza ukuphumelela kwabantu abansundu kubenzima.

Ukungena phakathi kwabantu ngekhono lokwehlukanisa kwakuvele kuyinjongo lenhloso yomhlophe, angabehlukanisa ingqubelaphambili yakhona kwasekusiba yileyo etshedela emuva.

UMzila wananzelela ukuthi kwatshintshwa umongikazi okunguye owayemsiza, kwalethwa omunye owayemzonda ukufa lokuphila.

Inzondo yakhe yayibhalwe ebusweni lanxa nje emkhangela, lalapho ekhuluma laye kwakungani ulesikhwili laye, wayemhwabhela kungasafani ngitsho lomongikazi wokuqala.

Ngalobo busuku kazange abuquthe ngitsho uMzila, wayekhathazekile ngaphakathi kwakhe ukuthi kodwa umongikazi lo wayesengaze afane kangaka kodwa loSethekele wakhe, loba kuthwa abantu babefanana phandle lapha. USethekele lo amfanisayo usilandisela udaba lokwehlukana kwabo.

Kwakuyintombi eyayifundele ukuba ngumongikazi esibhedlela seMpilo ngesikhathi yena esebenza komanisipala.

Babethandana laba ababili baze batshada sibili umtshado omhlophe nke! Kwathi nje bephakathi kwekhefu lenyanga kaMabasa ngomnyaka ka1974 eziyela eGwanda kulapho okwachitheka khona igula lamasi.

Wayeziyela eGwanda ngebhasi, dukuduku ibhasi yabo yaphanjulwa endleleni ngabalweli benkululeko ababa qondisa kweleBotswana bafika njalo babadlulisela phambili kweleZambia lapho abafika baqeqetshwa ngezokulwela inkululeko.

Kwakungadingwa owayefuna kumbe owayezimisele, kwakubuthwa umuntu wonke ngaleso sikhathi kungakhathalekile ukuthi umuntu wayevalelisile ngekhaya kumbe hatshi.

Ngekhaya lakho babebona nya bahle nje bayifunde ivaliwe.

Sasingekho ngitsho isikhathi sokuvalelisana ezimulini lapha njengoba USethekele kwamehlela kanjalo nje elokhu esithi umyeni uyabuya, kaphindanga umyeni waphenduka ngekhaya.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds