Uncategorized

Umbono woMthunywa: I-Africa isizwekazi sabensundu

26 May, 2017 - 12:05 0 Views

uMthunywa

NGOMNYAKA ka1884-5 amazwe e-Europe ahlalelana idale kudolobho leBerlin eliyisigodlo seGermany, bevumelana ngezifiso zabo kusizwekazi sabansundu eseAfrica. Beqeda lapho baqala ukudonselana amazwe eAfrica abanye baze baphosa bathwalelana amaAK47. Babekwenza lokhu ngoba bebone inotho eseAfrica.

Lalamhlanje amazwe la lokhe eyilangazelela linotho egoqela umhlabathi, amatshe aligugu kanye lokunye okutholakala kunyamazana zasendle.

Yikho i-Africa Day esiyinanza lamhlanje mhlaka 25 Nkwenkwezi iqakatheke okumangalisayo ngoba isenza sihlale phansi njengabantu abadabuka eAfrica, sihlele ikusasa yesizwekazi sethu, sikhangele lemuva lapho esivela khona ukuze simelane lezitha zethu.

Ilanga leli laqala ukunanzwa ngomnyaka ka1963 yinhlanganiso yeOrganisation of African Unity (AU lamuhla), lapho amaqhawe anjengoKwame Nkrumah (owayengoweGhana) laboPatrice Lumumba (Congo) abalwela ukuthi amazwe e-Africa athole uzibuse.

Lalamhla amaqhawe anjengomkhokheli welizwe njalo engundunankulu yebutho uKhomuredi Robert Mugabe lokhe belwela ukuthi isizwekazi sethu sithole uzibuse ogcweleyo.

Yikho lelilanga liqakathekile ngoba lisenza sikhankasele ukuba leAfrica yakusasa, ezibusa ngokugcweleyo kungalagazi elichithekayo, kungalamaketani oncindezelo kanye lokuqilibezelwa ngenotho esayiphiwa nguMvelinqangi, owaze wayithukuza ngaphansi komhlabathi wethu lapho okulele khona okhokho kanye lamaqhawe ethu.

Siyinzalo ye-Africa hatshi ngoba sazalelwa khona kodwa ngenxa yokuthi iAfrica izelwe ngaphakathi kwethu.

Njengabansundu be-Africa boqobo kumele njalonje sihlale sihlabela indima yokuzitsho ukuthi singobani  lokuthi singaphi. Kukanti siqhubeke sikhuluma ngezinto zendulo ezasenza saze saba ngabanqobi izolo lalamuhla.

Kuyadanisa kodwa ukuba kulamanye amazwe afana leSouth Africa asuka ahlamukele ezinye izizalwane zeAfrica achithe igazi. Kuyadingeka ukuba njengezizalwane zaseAfrica sibelothando kanye lobumnene kwabanye bethu sazi ukuba nxa singabambana thina ngeke asenze lutho amazwe aseEurope.

Lelilanga Mthwakazi omuhle liqakathekile ngoba lisenza siwise indonga kanye lemigoqo ekhona sakhe isizwekazi seAfrica esitsha esibambeneyo, njalo esingela Zimbabwe, South Africa, Namibia kumbe Botswana kodwa esibizwa ngokuthi yiAfrica. Kudingakala ukuthi siqale ukuzibhalela imbali yesizwekazi sethu, silahle le eyabhalwa ngondlebe zikhanya ilanga ngoba ifana lotshefu kuzizukulwane lezi ezisakhulayo.

Lamuhla siyaliyala ivangeli labaphurofethi bamanga abathi iAfrica igcwele izifo, indlala kanye lezimpi ezingapheliyo.

Lindlala lokudubeka abatshumayela ngakho kubomabonakude kwabangelwa ngobani? Labo lamuhla abaziqhenya ngokuba yizinothi, bayitshontsha ngaphi leyonotho? Lamuhla laba batshumayeli bamanga basitshumayeza nge-democracy, asazi kumbe bayisebenzisa yini leyo-democracy besemhlanganweni wabo oweBerlin!

Share This:

Sponsored Links