Uncategorized

Umbono woMthunywa: Asakheni isizwe singasibulali

15 Jun, 2017 - 02:06 0 Views
Umbono woMthunywa: Asakheni isizwe singasibulali UJohn Mangudya

uMthunywa

ILIZWE liyilokhu eliyikho khona lamhlanje ngenxa yezithukuthuku zabantu abavuka mihla lemihla besiya emisebenzini etshiyeneyo.

Ngaphandle kokuthi kubekhona abantu laba abasebenza gadalala njalo bezimisele ayikho into engaphumelela.

Yonke imisebenzi eyenziwa nguye wonke umuntu iqakathekile kungakho kumqoka ukuthi izisebenzi ziphiwe imfanelo yazo ukuze zisebenze zichelesile njalo ngamandla.

Kulusizi ukuthi kunengi obekusenzakala elizweni lethu okuphathelene lezomkhonomi osokubangele ukuthi kungabikhona ukuthuthuka komkhonomi.

Bekunzima kuminyaka edluleyo ukuthi izisebenzi ziziphilise ngenxa yokungami kahle kwezomnotho welizwe ngenxa yezijeziso zomnotho ezafakwa ngamazwe abelungu ngoba besola ukuthi sathathelani okungokwethu okuyikho okwasisa empini.

Kulezinsuku osekuvamile yikuthi izisebenzi ziyakhonona njalo zidla amalangabi ngemali yazo engasaphumiyo emabhanga. Kuyadanisa ukuthi izisebenzi eziqeda inyanga zisebenza nzima ukuze zithole imali ziphinda njalo zithwale luklubhu ukuthi zithole imali yazo emabhanga.

Indwendwe emabhanga sekuyinto yansuku zonke ngoba amabhanga amanengi angavele anike abantu abangamatshumi amahlanu imali uzwa sekuthiwa akuselamali. Okumangalisayo yikuthi ama-bond notes enziwa libhanga lesizwe angaphi uzulu edubeka kangaka?

Siyabonga umsebenzi owenziwa nguGavuna webhanga lesizwe uJohn Mangudya ukuthi kwenziwe ama-bond notes ukuze aphathisane lemali zakwamanye amazwe ezisetshenziswa kuleli kodwa lanxa kunjalo kuyadanisa ukuthi abantu batshona bejamile emfolweni yamabhanga bedinga imali zabo.

Konke lokhu kumele kukhangelisiswe njalo kulungisiswe. Sesinganani isikhathi izisebenzi zihlala zikhala ngenxa yokungatholi imali emabhanga? Kambe uzathuthukiswa nini umkhonomi wakuleli nxa abantu bezahlala begobile emabhanga bedinga imali kulokuthi basebenze gadalala ukuze kuvuswe umkhonomi ongumlandu wethu sonke njengezizalwane zakuleli.

Okunye okudabula inhliziyo okwamagama yikuthi bakhona njalo asebathatha umhlalaphansi asebelala egcekeni betshazwa ngumqando ngoba befuna imali emabhanga. Kambe lokhu kungabe kusitsho ukuthi asebekhulile kabasanakekelwa kuleli?

Kungumbono waleliphephandaba ukuthi bonke abatholakala belenkalakatha zezimali babotshwe ngoba yibo abanika osiphatheleni imali egcwele ezitaladeni.

Kuyadingeka ukuthi njengezizalwane zakuleli sibambane sivuse umkhonomi wethu hatshi lokhu osekusenziwa ngezinye izisebenzi zemabhanga esezincedisa ekuwubulaleni umkhonomi ngokudizisa abantu ukuze bathole imali.

Sokukanengi abantu bekhuthazwa ukuba basebenzise i-plastic money kodwa kuyadingeka njalo ukuthi imali zokwenza lokhu zehliswe ukuze uzulu enelise ukukwamukela lokhu.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds