Uncategorized

UMBONO: Sidle inyama ngeKhisimusi sigcina amathambo

24 Dec, 2015 - 00:12 0 Views
UMBONO: Sidle inyama ngeKhisimusi sigcina amathambo

uMthunywa

Sibonga umdali wezinto zonke ngokufika kukhefu leli elokuphela komnyaka silokhu siphilile njengequla likaMthunywa. Zulukandaba silifisela iKhisimusi enhle okwamagama, engela sizi, ingxabangxoza kanye lobudlwangudlwangu. Kodwa elentokozo kanye lenhlonipho.

BakaMthwakazi kuhle ukuthi sikokotshe njalo sigiye kuliKhisimusi sikhumbula ukuthi kulekusasa. Asidleni inyama kodwa sibeka amathambo, phela akwaziwa ukuthi ikusasa lisiphatheleni.

Abantu abanengi ngalesi isikhathi basuke bakholise okudlulisa amalawulo baze baqede du imali yonke bakhohlwe ukuthi ekupheleni kwenyanga kuzadingakala umthelo wendlu, owamanzi lamandla kagetsi. Phezu kwalokhu izikolo zivulwa kuzabe kudingakala amabhuku abantwana kanye lamayunifomu. Ngelanga lokuvulwa kwezikolo lakho imali yesikolo bayabe beyifuna yenele ngobunengi bayo.

Yingakho kubalulekile ukuthi sikokotshe kodwa sikhumbula ikusasa. Phela lona liyaphakelwa. Nxa singasalibalulekisanga ikusasa, sizakhala ezimathonsi ngokuthi langokuthi  kwe-January disease. Phela lesi isifo ngesokuzenzela njalo nxa umuntu engafuni simehlele ulakho ukukhalipha manje ngendlela azadlala ngayo leli ikhefu.

Abanye abantu sicina sesitshaphaza imali sesithengana lezinye izinto ezingabalulekanga ngenxa yokuthathwa ludumo lwaleli ikhefu. Akusilocala ngempela ukuzikhupha labangane kanye lokwenza amadili. Kodwa kuba yinkinga nxa abantu betshaphaza imali bekhohlwa ukuthi kulekusasa elifuna ukunakekelwa.

Ngaphezu kokukhumbula ikusasa kuhle futhi sikholise sinakekela impilo zethu. Lapha ngikhuluma ngokuzivikela ezingozini ikakhulu kubantu abavakatshayo. Abatshayeli kuyadingakala ukuthi babelonanzelelo olukhulu emgwaqweni njalo bakwazi ukuthi impilo yomuntu iqakathekile. Lapho abantu abavakatshela khona kumele bafike bephephile njalo baphenduke futhi bephila.

NgoLwesibili kuyonale iviki uBulawayo Chief Fire Officer uRichard Peterson ucutshwe eveza ukuthi lonyaka inani lezingozi zemgwaqweni likhwele laya ku-76 phesenti kusuka kunyanga kaZibandlela kusiya kuLwezi koBulawayo.

Ukukhwela kwenani lezingozi leli lingabe libangelwa yikungananzeleli emgwaqweni kanye lokuhamba ngezimota ezingafanelanga ukuhamba emgwaqweni.

Silusizi ngalokhu kodwa kubalulekile njalo ukuthi sikhumbuzane ukuba njengoba kulikhefu abantu bangaze baba lamadlabuzane eKhisimusi, bakhohlwe ukuthi impilo iyaqhubeka njalo ngemva kwaleli ikhefu. Sonke siyafuna ukuthi ngemva kwalelikhefu siqhubeke siwadla kakuhle amabele kungelankinga.

Kungakho asikhumbuzaneni labatshayeli bezimota ukuthi bangagijimi emgwaqweni kanye lokuthi sinanzelele ukuze sivikele ukulimala kanye lokufa kwabantu.

Ngalokhu bakaMthwakazi ngilifisela ikhefu elihle kanye lomnyaka omutsha olempumelelo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds