Ukuhlaziya inkondlo

04 Oct, 2018 - 00:10 0 Views

uMthunywa

Ugwalo — Ugqozi Lwezimbongi Ziqoqwe Zahlelwa nguP Mpofu
Ludindwe yiMambo Press ibambene leThe Literature Bureau
Imbongi nguN S Sigogo
Isihloko senkondlo — Ekwendeni
KULE inkondlo imbongi ikhuluma ngendaba yokwenda, lapho abesifazana abatshiya imizi yakwabo bayekhonza kweminye ngoba sebethethwe. Basuka kwabo bayecela inkonzo ezizweni. Akumangalisi lokhu ngoba lokhu kuyinkinga eyadalwa nguSomandla mhla ebumbela uAdam uEva.

Siyakhumbula nxa sifunda ugwalo olungcwele iBhayibhili ukuthi ekuqaleni uNkulunkulu wayebumbe umuntu wabamunye kuphela, uAdam. UNkulunkulu ebona ukuthi uAdam ulesizungu wamenzela uEva ongowesifazana.

Siyakhunjuzwa ukuthi esenziwe uEva nguye njalo owameqisa umthetho. NguEva owakhuthaza uAdam ukuthi badle isihlahla okwakuthiwe bengasidli esivandeni saseEdeni. Imbongi ibiza lokhu kwenda ithi “yintubela yabantwana babantu Abadela amakhaya aboyise Bathwal’izintundu bahamba Bayecel’inkonzo ezizweni.”

Umuntu wesifazana nxa esiyakwenda udela konke okwakwabo athwale khonokho okuphathelane laye ayeqala impilo entsha lapho ayendela khona.

Nxa esiyakwenda umuntu ongumama kungathi uyacela inkonzo lapho ayendela khona. Kuliqiniso ngoba usesiyahlala labantu bemzini angabaziyo. Imbongi ithi le yinkinga eyadalwa nguSomandla mhla ebumbela uAdam uEva. Kulemikhuba yesiNtu eyenziwayo nxa esesiyakwenda lo owesifazane. Uphehlelelwa isithundu ekhanda, kubizwa wonke amadlozi akwabo kuthiwa aphume ahambe laye. Imbongi ingathekisile lapha nxa ikhuluma ngadlozi okumele aphelekezele lowo oyakwenda ithi “zinyoka zakwabo”.

Kungani kuthiwa amadlozi amphelekezele lo oyakwenda? Imbongi ithi kusemeveni. Ameva aziwa ngokuhlaba okutsho ukuthi akulula ekwendeni ngakho lo ohambayo kumele aqiniswe ngezihlahla zakwabo yikho ephehlelelwa isithundu. Kweminye imizi kakulalwa yikho ongena khona kumele aqiniswe. Kukabili ekwendeni ngokutsho kwembongi. Ngakwelinye icele kusemeveni ngenxa yokuthi akuhlaleki kunzima ngoba kungalalwa abantu bakhona bengabakhunkuli abathakathi.

Ngakwelinye icele kubasekondliweni, ngoba lowo owendela lapho ufika ahlale kuhle aze akhohlwe abazali bakhe. Ngenxa yenhlakahle leyo uyakhohlwa umama lo aze abeyinkubu (indlovu) phela ngenxa yokuzimuka.

Uzimuka ngenxa yenhlalakahle. Kaphonguphuma lo oyakwenda. Kuhlangana amaxhegu lezalakuzi bezomlaya ukuthi aziphathe njani khonale ekwendeni ukuze engabayangisi. Lokhu kuvezwa yila amazwi, “Uth’uphuma ntokazi yomuntu, Kubuthan’indevu lamacholo, Baphefumul’abakhulu beNkosi Wen’uphos’uwukhalale”.

Indevu ngamaxhegu kuthi amacholo ngomama asebekhulile. Kudala omama asebekhulile, ogogo, babebonakala ngamacholo. Yibo-ke laba okuthiwa bayabuthana nxa kulentombi ephumayo isiyakwenda bayilaye. Bayayilaya le intombi beyitshela amagama anzima ize iphose ikhalale lowo mendo. Ngokuzwa ubuhlungu bokulaywa uphose akhalale umkhonto ociba umoya wakhe wona oluthando abethanda ngayo lowo omthathayo aphose angaqhubekeli phambili ngakho.

Imbongi isipha ingoma eyayihlatshelwa nxa esephuma lowo oyakwenda ukuthi kagcinwe kahle ethi, “Londolozela, londolozela; Silondolozel’ intandane kababa.” Kwakusenza angathi lowo oyakwenda yintandane kumbe kwakutshiwo khona ukuthi wayesetshiya abakwabo esiyahlala yedwa labezizweni. Isimanga yikuthi imbongi ithi kabamazi lowo owadala lelihubo abalihuba emibilini yabo ubone isifazane silah’inyembezi uze uthi kuyiwa esililweni (emfeni). Kanti hatshi bakhaliswa yikho lokho ukusuka kwabo besiya emzini, ezizweni ebantwini abangabaziyo. Iyabaqinisa abesifazane imbongi ithi indlela yomendo vele injalo, kayilula, iyakhalisa.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds