Ukuguquka komumo womkhathi kusongela impilo yoluntu

06 Feb, 2019 - 23:02 0 Views

uMthunywa

Dennis Sinyolo
BAKWETHU, umumo womkhathi uya uguquka minyaka yonke usongela impilo yoluntu.

Kulobufakazi obusobala ukuthi nxa kungathathwanga amanyathelo masinyane umhlaba wethu lo ungacina usuyisihogo esitshisa vutha ungasahlaleki.

Pho singaya ngaphi nxa limbulunga esayiphiwa nguMdali ingasahlaleki?

Abacubunguli bezesayensi bakuveza sobala ukuthi ukutshisa kuqhubeka kukhula kumbulunga yethu le engumhlaba. Ukutshisa lokhu kubangelwa yikwanda kwegasi kumbe umoya lo othiwa yi-carbon dioxide emkhathini.

Igasi le ivela entuthwini ephuma emafekithali, ezimoteni lokunye okunenginengi. Yikho uthola ukuthi amazwe amanengi e-Europe asavala imigodi yamalahle ayiwo ayesetshenziswa ukuphehla amagetsi.

Ubufakazi besayensi bukubeka mgceke ukuthi nxa kungathathwanga manyathelo masinyane, ukutshisa lokhu kuzaguqula umhlaba ube lugwadule olome qha.

Phela bakwethu amanzi yimpilo. Ukuswelakala kwezulu kudala indlala yabantu, izifuyo kanye lezinyamazana. Ubufakazi balinguquko busobala yonke indawo.

Kunsukwana ezisanda kwedlula e-Australia kubikwa kufe izinyamazana zeganga kanye lenhlanzi ngenxa yokutshisa.

Thina sisakhula sasisazi ukuthi likhupha inhlanzi emanzini — pho leli eselibulala inhlanzi emanzini ngelinjani? Kusobala ukuthi umhlaba uya utshisa usiya phambili.

Lapha kwele-Afrika abacubunguli bezesayensi bathi ugwadule lolu olukhulu olweSahara luqhubeka lukhula luginya amahlathi lotshani.

Abalimi bamazwe anjengeMali leNiger kubikwa sebephelelwe yizifuyo, ngoba phela amagceke abegcwele utshani esephenduke aba yinkangala ethunqa uthuli.

Ukuguquka komumo womkhathi kusongela impilo yabantu abahlala ezihlengeni kumbe emazweni angcelelane lolwandle. Ukuncibilika kwamanzi la angungqwaqwane atholakala ezintabeni ezinjengeHimalayas kanye lenhla leningizimu yembulunga yethu le engumhlaba kuzakwenza ukuthi amanzi agcwale elwandle.

Lokhu kuzabangela ukugalula kwamazwe amanengi ayizihlenge lezikhukhula emazweni angcelelane lolwandle.

Pho kungenziwani ukuze kuvikwele umhlaba wethu lo esawuphiwa nguMvelinqangi kanye loluntu?

Okwakuqala, kumele oHulumende bathathe amanyathelo aqinileyo okwenqabela ukutshisa komhlaba.

Lokhu kugoqela ukukhanda imithetho eyenqabela ukungcoliswa komoya ngabamabhizimusi lokwehlisa ukungcoliswa komoya, ikakhulu emadolobheni amakhulu.

Phela izimota zonalezi esizigadayo lazo ziyawungcolisa umoya.

Yikho kubalulekile ukuthi ngokuhamba kwesikhathi kusetshenziswe amabhasi, izimota lezitimela ezihamba ngamagetsi.

Ngo-2015, inhlanganiso yeZizwe Ezibambeneyo yaphuma lesivumelwano esikhulu esigodlweni seFrance, esaziwa ngokuthi yi-Paris Agreement.

Kulesisivumelwano, amazwe omhlaba avumelana ukuthatha amanyathelo aqinileyo ukuze enqabele ukuqansa kwesilinganiso sokutshisa komhlaba singedluli i-2 degrees celsius.

OHulumende bonke bomhlaba kumele basihloniphe lesivumelwano njalo bafeze inhloso zaso.

Okwesibili, kumele oHulumende basebenzise amagetsi aphehlwa ngamanzi, umoya kumbe avela elangeni, ngoba la aphehlwa ngamalahle akhafula intuthu enengi emoyeni.

Lapha ekhaya silelanga elinengi elitshisa phose mnyaka wonke.

Phela akunjalo ngapha eBelgium lakwamanye amazwe e-Europe.

Kuhlala kugubuzele njalo kuqanda phose umnyaka uze uyephutsha; kwakube lobubelo okwenyanga ezimbili kumbe ezintathu kuphela ngomnyaka.

UHulumende wethu kumele aphume lohlelo olukhulu lokuguqula lelilanga esaliphiwa nguNkulunkulu libe ngamagetsi lomoya lo ovunguza nsukuzonke ube ngamagetsi.

Nxa lokhu kungenziwa kuhle iZimbabwe ilakho ukuba lamagetsi eneleyo njalo ibuye ithengisele amanye amazwe.

Share This:

Sponsored Links