Uncategorized

Qaphela lapho othenga khona ugazana

18 Oct, 2018 - 00:10 0 Views

uMthunywa

Joseph Mutemani Mangena
UGAZANA uyathandeka kakhulu okokuthi nxa abantu bengazange bayidlithize ingimba bazibona sebengaseyibo bantu ebantwini. Ekadeni yayisiwa ngophondo esibayeni omakhelwane labazedlulelayo bathole amatshontsho ngoba bencedisile ukuhlinza, enye inyama yayihle yosiwe idlelwe khonale esibayeni.

Izitho zazigaxwa ezihlahleni. Kube yisisanasana umtshado wezinja phakathi kwezinja, imigaxa lemigodoyi kubangwa amathambo.

Izifuyo ezizifeleyo izolo inyama yazo yayilahlwa ngomlomo kungabi ndaba zalutho. Nxa umuntu esegula kwakuqala ukukhonjwana ngeminwe abantu besethesana ubuthakathi, okokudla inyama yesifuyo esizifeleyo kungasakhunjulwa. Kuyingozi-ke ukucabanga ukuthi ama-environmental health technician/ officers bayahlupha nxa besenza umsebenzi wabo, behlola inyama ethengiswa emabhutsha, bedingisisa njalo ukuthi ivela ngaphi.

Kuqakathekile ukuthi abantu bangaphongukuthenga nje inyama iloba kungaphi, ngoba bengahle bazithengele ukufa. Minengi imikhuhlane etholakala ekudleni inyama engahlolwanga ehlasela abantu lenyamazana ama- zoonotic diseases, kwesinye isikhathi ingozi ivele ekudleni inyama yenyamazana ebikade isanda kuhlatshwa imithi yokwelapha leyo nyamazana kumbe ukuyivikela esifeni esithize.

Inyama njalo kulula ukuthi ihlaselwe ngamagcikwane nxa isendaweni engahlanzekanga kumbe nxa ihlanganiswe lembhida kanye lezithelo. Inkomo nxa zifika esilaheni lapho ezibulawa khona ziyahlolwa zibonakale ukuthi azila zitshengiselo zemikhuhlane.

Ziyaphiwa amanzi okunatha kungela kudla nxa zizavuka zihlatshwa, lokhu kusenzelwa ukuthi ziphumule inyama yazo ibe ngebuthakathaka nxa sezibulewe. Amanzi okunatha ngawokuphungula amagcikwane ku-alimentary gut lokuthi isikhumba siphume lula nxa sekuhlizwa.

Indawo lapho okuhlinzelwa khona kumele ihlale ihlanzekile. Nxa inkomo isibulawa iyatshaywa esiphaqeni nge-captive bolt stuner ukuze iqaleke, khonapho ihle iphangiselwe ingakaphaphami ngoba ingaphaphama izakuzwa ubuhlungu.

Iphakanyiswa ilengiswe ngonyawo lwangemuva ngeketani ezayiholela emuntwini ophethe umhedla osika okwensingo ahle ayijuqe kanye ngokusika umthambo othwala igazi elinengi i-jagular vein. Kulemihlobo emibili yokubulala inkomo i-Halal leKosher. I-Halal ilandela ukholo lwesi-Islam njalo yiyo esetshenziswa indawo ezinengi kuleKosher elandela umthetho wesiJuda.

Ezilaheni lapho okubulawa inkomo, osikayo inkomo ngowokholo lwesi-Islam. Liyakwazi lani ukuthi laba bantu bahlanzeke okunganani ngoba bazizwa bengahlanzekanga nxa bengasebenzisanga amanzi ukuzihlanza nxa bevela esambuzini.

Iyopha igazi inyama lize liphele ihlolwe ngama-meat inspectors. Ama-Environmental Health Officers bangama-meat inspectors njalo. Bayasika imbilaphi ezithize, imikhono, uvalo, inhliziyo, amaphaphu, umbhendeni, isibindi lezinso nxa kungela nsolo bayidlulise.

Inhloko layo iyahlolwa ngokufanayo, kuyasikwa izindawo okwazakala ukuthi nxa kulomkhuhlane ubonakala khonapho. Ingadlula isisiya kuma-meat grader abatshoyo ukuthi i-grade yayo yiphi bayibhalabhale. Bonke abantu laba bahloliwe (medically examined) isuka lapho iyangena emqandweni ukuze ilungele ukudliwa (mature). Asisoze sixoxe ngamabhutsha ngoba sesedlula lapho.

Umbuzo yikuthi eyakho inyama otsheba ngayo ivela ngaphi, limuka ungadli eyomgaxa.
Joseph Mutemani Mangena EHO Bsc Hons in Public Health (Nust).

Share This:

Sponsored Links