Uncategorized

Phos’ elakho: Lamhlanje kungaphetsheya, kusasa kunganeno

09 Nov, 2017 - 02:11 0 Views

uMthunywa

Silo Cornelius Luphahla
ONDUKUZIBOMVU amajaha omkhonto phela babeqinisile nxa babethi okungapheliyo kuyahlola njalo kusinwa kudedelwana. Kunjalo phela, yikho bayake bethi kayihlabi ngakumisa, okusobala ukuthi ukubekezela kudala ithemba. Ngalokhu kulabo abasembokodweni umhlane uyeza.

Angithi ihlobo liyayitshaya eyalo ingquzu liqolotshe libuse lidele, kuthi mhla ubusika busiza labo buliklamasele bakithi kuze kuhele kozeleyo. Umhlabathi lawo uphenduka ugwadula mhla ubusika bungenayo kukhale ngitsho lemvelo.

Lokhu kuveza sobala ukuthi lapho okulwa khona inkunzi kufa ngitsho lezihlahla ezingelacala. Yebo phela wakudala njalo uMdali kodwa akutsho ukuthi kufanele kuhlale kunjalo ngakho ihlobo kufanele libe lonembeza ukuze lobusika bube lesihelo.

Qaphela ukuthi amagundwane amanengi kawalamlindi ngakho mhla kusina izulu amana akhukhuleke atshabalalelwe zimpilo. Ngokunjalo ihlobo yilo eliwaveza sobala ukuthi kawalayo imilindi, aphila ngezimbalu.

Mhla welanga lezikhukhula zezulu leli uyahlukumezeka umoya wamagundwane la alile zize zome kodwa kakho ongawathulisa. Yebo kambe kayisikho ukuthi amagundwane wonke abulawa ezindlini ayabe elamacala kodwa sonke isizalwane segundwane kasaze sathandwa ezindlini.

Yebo kambe kwakuthi ilunga lomdeni lingenza iphutha emphakathini kuhle kube yisigcono kuwo wonke umdeni ngoba phela zonelwa mvunye. Kunjalo sibili, nanko phela impunzi layo yalenza inqina ngokukhamela amacimbi engqathayini zalo. Loba kunjalo akutsho ukuthi inqina yilo elalithethe amacimbi. Kodwa abantu bahle bakholwa ukuthi inqina liwadlile amacimbi la yikho nje umdeni walo uhlala ngokusibathela.

Nanzelela ukuthi kulezinsuku balutshwana abaselaye unembeza. Yebo phela inhliziyo kazifani kodwa akwaze kwavuma ukuthi imiphanda ibulawe yizakhelani. Kungaphosa kube ngcono ukuba kuthubulane amajuba adibane enyawuthini okosuku olulodwa kungathi azafa abonana hatshi ukuthi umakhelwane akhunkule omunye.

BakaMalandela kwakube kuhle ukuthi abantu bazi ukuthi nxa kuthe kwaba khona abanganatha khona bakhumbule izintandane labaswelayo bababele ngesilinganiso esingabaphilisa. Yebo kambe bathi kuqakathekile ukuthi umuntu aphe omunye ingqongqo lentethe, ngalokhu kusobala ukuthi uyabe engaphungulanga lutho.

Phela kayisibo bonke abangelanembeza kodwa lisasekhona ihlekana elisaselayo inhliziyo. Ngalokhu labo kungenamisa kabanzi ukuthi balimbe lingaze latshona. Usizi yikuthi isitsha esihle kasidleli ngakho abanjalo akuvamanga ukuthi babempilonde.

Kuzulu ngililela ukuthi kwande uthando kuthi abafundisi baphenduke benze imsebenzi yabo kube yibo abakhokhela uzwelo kanye lokuphatha kuhle abanye abantu. Ngilethemba lokuthi bengakwenza lokhu usapho lukaMthwakazi luzancibilika.

Okunye njalo kubalulekile ukuthi sazi ukuba ikusasa kalaziwa ngoba kungenzeka kube nganeno. Sengiyitshayile eyami ingquzu Zulu kaNdaba ngakho sokusalele abanye ukuthi bacule babuye basine.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds