Uncategorized

Phos’ elakho: Isikolo sempilo

19 Apr, 2018 - 00:04 0 Views

uMthunywa

Silo Gladmore Ncube

AMAGAMA la athi “ukufunda akupheli”, akhulunywa phose nsuku zonke nxa abantu bexoxa ngezinto ezitshiyeneyo kukanti kwesinye isikhathi bayabe bebonisana ukuthi impilo injani njalo becebisana ukuthi akula okwazi konke, kukhona okusamele ukufunde.

Amazwi la asetshenziswa ngendlela ezitshiyeneyo, uyezwa omunye esithi ukufunda akupheli ucabange ngesikolo ukuthi kuyafundwa umuntu aze abenganani kukanti umuntu akakhulumi ngesikolo, ukhuluma ngezehlakalo eziwela abantu empilweni ukuthi umuntu kumele afunde ukuthi impilo injani ngezehlakalo azibona kwabanye. Akukhathalekile ukuthi izenzo lezi ngezinhle kumbe ngezimbi.

Mahlabezulu, abadala babethi inyoni zibanjwa zisemaphuphu kukanti amathole lawo akhethwa kusakhanya.

Njengoba nje lamuhla ngiphezulu kodaba lwesikolo sempilo kuhle ukuthi siqale sichaze ukuthi kanti vele kukhulunywa ngani lamhlanje nxa kutshiwo isikolo sempilo.

Mthwakazi othandekayo, nxa sikhuluma ngesikolo sempilo sikhuluma ngokuthi umuntu akumelanga azitshele ukuthi uyisikwaya sempilo ukwazi konke. Kumele uhlale uqaphele ukhangele abaseceleni kwakho ukuthi benzani ngoba kuyakufundisa ukuthi vele ezinye izinto ziphathwa njani.

“Akunkwali yaphandela enye”, abadala bawatsho la amazwi sebebonile ukuthi kuyingozi ukuthuma omunye umuntu ukuba akwenzele olunye ulutho olwaziyo ukuthi laye uyalufuna hlezi akuphambanise.

Ngakho-ke Mthwakazi omuhle, kumele unanzelele empilweni ikakhulu kwelakithi lapho umumo wethu owome khona, kambe sibili ungathi ubona isizwe sinzima kangaka suvusa umthombo wakho wemali suthuma umuntu odinga imali njengawe.

Mhlawumbe sithi uwoda amabele ngentengo ephansi kuleyabanye suthuma omunye umuntu. Lowo omthumayo uyafika laye abulale idili lakho angene yena ngekhanda. Qaphela kaMadlela.

Siluthathe njalo udaba lwethu silusondeze empilweni yakhathesi sikhangele udaba lwamapholisa. Kukanengi sikubona kumaphephandaba ukuthi abotshiwe amapholisa ayenza ubugwelegwele kodwa uyabona omunye eqhubekela phambili egweleza ebona abanye bakhe bexotshwa.

Isikolo sempilo yikufunda ngokubona komunye ngoba kwesinye isikhathi akekho ozakutshela ukuthi lokho okwenzayo kubi, kumele lawe uzibonele ukuthi laphana kubi utshintshe ukwenza.

Impilo yendulo ayisafani leyalamuhla ngoba sokulenguquko njalo labo ababeyimthombo yolwazi lwamasiko ethu abasekho kulo umhlaba, bahamba befumbethe ulwazi lwabo lonke badliwa ngamagenga lalo.

Endulo abadala babethi bengabona umuntu esenza okubi bambize bamhlalise phansia elaywe, pho-ke khathesi sokwatshabalala konke lokhu. Ungabona usenza ulutho abantu bengakuthabeli ungagijimeli ukuthi abantu balomhawu.

Kuhle ukuthi ukhangele ukuthi ungabe uphambanise ngaphi uzame ukuguquka ubone kumbe lokhe uphathwa ngokufanayo. Yiso-ke isikolo sempilo lesi.

Sesiyibethile Mthwakazi omuhle, ngilethemba lokuthi ukhona okade elahleka ngokufunda impilo abanye besiya eNyakatho yena eqonda ngaseNingizimu. Okuncweba indlebe ngokuthandayo, ngakho-ke umlandu susele kuwe.

Share This:

Sponsored Links