Uncategorized

Obeloya ukhalelwa yizikhova esefile

28 Jun, 2018 - 00:06 0 Views
Obeloya ukhalelwa yizikhova esefile Great Horned owls, camouflaged against the bark of winter trees, roost in branches at Medano-Zapata ranch, located at the base of The Sangre de Cristo mountains and The Great Sand Dunes National Park & Preserve, Colorado. FULL USAGE RIGHTS

uMthunywa

Ethel Ncube
ZILOKHU zisakhakhamele izakhamizi zeRest Camp, eZhombe ngemva kokuba kuthutshe izikhova emalilweni esinye isakhamuzi zaqala ukuhlabela kanye lokukhala ndawonye labantu.

Indaba le yenzakale amavikini amabili adluleyo. Kubikwa umuyi obesaziwa ngelokuthi nguGogo uNaMgabire ubhubhe ngemva kokuwiswa yisambane evela kwenza imithanithani yakhe yokukhunkula. Abasiki bebunda bathi ugogo lo uthe esewiswe yisambane wathwalelwa esibhedlela seKwekwe lapho abhubhele khona.

Ngokukhuluma kwabantu kubikwa abantu bathe bebuthene emfeni kagogo lo kwenzakala isimanga esingakaze sibonakale emhlabeni nanko phela kubikwa kuthutshe izikhova zafika zajama esihlahleni khonapha zaqala ukukhala obekumgceke ukuthi zikhalela umufi lo obengumnikazi wazo.

Ekhuluma lentatheli omunye wezakhamuzi zakule indawo uNkosazana Joyce Ndlovu uthe okwenzakala emfeni lapho kwatshiya inengi lingelamathe. Uthe abanye abantu baze babaleka emfeni ngoba sebefikelwe yikwesaba.

“Sesize sibadala singaka okunje asikaze sikubone ngempela. Sasihlala sisizwa indaba zokuthi ugogo lo uyabambabamba singakaze sikubambe kodwa nanko lokhu okwenzakeleyo kuyibufakazi bokuthi ubegangile ugogo lo.

“Engakabhubhi uNakaMgabire waxotsha umalukazana wakhe ngoba encintsha abantwana bakhe ukudla esitsho ondofa.

“Umalukazana lo laye kukhatshana lokhu kwamehlula laye wahle wasuka ekhaya,” kutsho uNkszn Ndlovu.

Kubikwa ngemva kokuxotsha umalukazana akusahlalanga isikhathi eside abantu bezwa kuthiwa ubonakale ewiswa yisambane waqamuka andubana agijinyiselwe esibhedlela lapho afika abhubha khona.

Uqhubekele phambili wathi isimanga saba yikuthi abantu bathi besabuthene emfeni yakhe kwathutsha izikhova zafika zazihlalela esihlahleni esisegumeni.

Uthe izikhova lezi zazikhala njengabantu njalo zihlabela okuyinto eyethusa abantu abanengi.

“Abantu babethi nxa beqala ingoma izikhova zona zazihle ziyibambe ingoma zihlabele ngomsindo ophezulu.

“Nxa kufika abantu bekhala lazo kubikwa zazihle ziqale ukukhala njengabantu.

“Umuyi wathi esegqokiswa impahla azabekwa ngazo izikhova lezi kubikwa zasondela eduzane andubana esinye sichithe phezu kwesinye isakhamuzi. Lokhu kwethusa abantu abanengi okokuthi ngemva kokubekwa kukamuyi balutshwane abasidlayo isitshwala ngoba besesaba ukuthi mhlawumbe izikhova lazo zingacina sezicuphe isitshwala emiganwini yabantu,” kutsho uNkszn Ncube.

Intatheli ixhumane lomunye oyisihlobo sikagogo uNaMgabire, uNkosazana Ntombi Moyo ochaze ukuthi ugogo engakabhubhi wayehlala ezula ebantwini ethi abantwabakhe bayamhlupha esitsho ondofa.

“Ugogo wahamba komunye okhulekayo ethi azomkhuphela ondofa kwehlula. Ubesehlala nje ezula ethi abantwabakhe abasalaleli, bayahlupha. Omunye umfana wahamba esiyacela ukubhema kumntakaNaMgabire ugogo wafika wathi kuye kancede akhuphe abantwabakhe ngaphansi kombheda ngoba usekhathele ngabo.

“Kuliqiniso sibili ukuthi izikhova zabuya zagcwala zikhala angani zitshiywe ngesinye isikhova zikhalela umuntu,” kutsho uNkszn Moyo.

Imizamo yokuxhumana loMnumzana Scotch owabaleka ekhaya yehlule ngoba kuthiwa kalaye umakhalekhukhwini.

Share This:

Sponsored Links