uMthunywa
Thokozile Mbedzi
ABALIMI bakhuthazwa ukuba balime i-soya beans ngoba zilenzuzo enkulu njalo ziyaphathisa ekuvundiseni umhlabathi wabo.
Kubikwa ukulima isoya beans kulenzuzo enkulu kakhulu kumlimi ngoba zisetshenziswa ukwenza ukudla okufana lama-chucks, amafutha okupheka, uchago, njalo zingaba yisitshebo kuthi amahlamvu wona alakho ukudliwa yizifuyo.
Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMarketing Officer weSeedCo uMnumuzana Stewart Zura uthe abalimi kabalime isoya beans ngoba zilokudla okunengi njalo zilakho ukuvundisa umhlabathi ngoba zile-nitrogen enengi.
“Abalimi kabalime i-soya beans ngoba zilakho ukubalethela inzuzo etshiyeneyo nxa zingavuthwa. Umlimi ulakho ukuthengisela abenza uchago, ama-chucks, isitshebo, amafutha okupheka kukanti njalo zilomvundiso emhlabathini oqakathekileyo we-nitrogen.
“Amahlamvu akhona ayikudla kwezifuyo kungakho umlimi ulakho ukuthi athole inzuzo enengi masinyane kodwa elime umhlobo owodwa wesilimo,” kuchasisa uMnu Zura.
“Isoya beans sikhuthaza abalimi ukuthi bazilime ngoba zilethela umlimi isivuno esiphindaphindiweyo okwenza umlimi athuthuke ngesikhatshana nje ngoba umlimi uyenelisa ukuthola inzuzo enkulu ngemva kokuvuna isilimo lesi.
“Okunye njalo esikukhuthazela abalimi ukuthi balime isilimo lesi yikuthi siyavuma endaweni ezinengi zelizwe.
Uqhubekele phambili njalo esithi abalimi balakho ukuthola ukudla kwezifuyo okuncedisa ukuthi kutholakale inzuzo enkulu ngoba amahlamvu e-soya beans ayaphathisa ukuthi izifuyo zikhule masinyane.
“Abalimi bathola ukuphathiseka ngokudla kwezifuyo ngoba zihle ziphange zikhule njalo izifuyo zingaqina ziyalandelwa masinyane umlimi athole amathole, inyama, uchago kanye lemali ngokuphangisa,” kuphetha uMnu Zura.