Izifundo zabo Grade 7

21 Jan, 2016 - 00:01 0 Views

uMthunywa

Philisani Moyo
Izigaba lezinyanga zomnyaka

Ngiyazi kuviki ephelileyo sifunde  ngomumo womkhathi, kuliviki sikhangela izigaba lezinyanga zomnyaka sihlanganisa njalo lomumo womkhathi ohambelana lazo.

Nanzo-ke bafundi ziyaqhubeka insuku ngilethemba lokuba siyiqale kahle  ithemu nanko lezulu linile ezindaweni ezinengi ezitshiyeneyo. Singakangeni kusifundo ngithanda ukulikhuthaza ukuba kasilondolozeni esilakho. Phela zazithi zivuliwe kanje abanye babengamatshapha uthole umuntu uthengelwe ngumzali impahla ezintsha zesikolo abeseziphatha butshapha lezozinto. Lokhu kungaba zingwalo, insiba zokuloba, amayunifomu lokunye. Uthole umuntu sesithi usiba lwami angisaluboni kumbe iyunifomu isidabukile yona intsha. Konke lokhu bafundi kasikwenqabeleni sikhumbule ukuba abazali basebenza gadalala ukuze sifunde ngakho kasibeni lomlandu wokulondoloza esilakho bafundi.

Nansi-ke isifundo sethu.

Izigaba zomnyaka zine njalo zilotshwa kanje: ubusika, intwasa, ihlobo lekwindla.

1. Intwasa
Ngentwasa kulenyanga ezithi Mpandula, Mfumfu, Lwezi. Ekuqaleni kwentwasa ilanga lalibe litshisa kubo-Mpandula kuthi-ke phakathi kukaMfumfu izulu liqale ukuna abantu baqalise ukulima kusiya kuLwezi kuqhubeka.

2. Ihlobo
Ngehlobo kulezinyanga ezithi uMpalakazi, uZibandlela loNhlolanja. Ekuqaleni kwalesisigaba izulu lande ukuna kakhulu njalo abantu bayabe sebelima. Kwezinye izindawo nxa ihlobo liphela abantu bayabe sebeqedile ukulima lokuhlakula sebemelele ukuba izilimo zivuthwe emasimini.

3. Ikwindla
Ekwindla kuloMbimbitho, Mabasa loNkwenkwezi. Izulu-ke ngalesisikhathi kwezinye indawo zelizwe liyabe lisina ekuqaleni kwalesigaba kuthi nxa siphela lingasani. Ekwindla kuyabe sekudliwa izilimo ezitshiyeneyo emasimini.

4Ubusika
Ebusika kuloNhlangula, uNtulikazi loNcwabakazi. Ebusika ngoNhlangula kulapho okubakhona umqando, abantu bagqoke amajesi kuthi lomvimbano uthi bhe. NgoNtulikazi kuvunguza umoya yikho njalo esabone amayezi omqando  ethe mbo ngaphezulu abantu bothamele ilanga eliyabe liyimvelakancane. Kwakuthi sesizaphela lesosigaba kuqale ukutshisa kwelanga. Khona-ke kudala bafundi bekusaziwa ukuba umumo womkhathi uyabe umi njani. Lamhlanje sekwaguquka yikho nje sibone ukuba ilanga latshisa kakhulu eNtwasa emnyakeni ophelileyo endaweni yokuba ngabe izulu lalisina. Kunengi esingakufunda bafundi ngezigaba lezinyanga zomnyaka. Ngomnyaka ophelileyo uMnunzana Pathisa Nyathi uke waloba efundisa ukuba kwakutheni okhokho baze baphe izinyanga zomnyaka la amabizo. Asibaleni njalo sidingisise ngazo ukuze sengeze ulwazi lwethu.

Kasidibane kwelizayo bafundi.

Share This:

Sponsored Links