Ithemba kalibulali

23 Apr, 2015 - 12:04 0 Views
Ithemba kalibulali

uMthunywa

Baqinisile sibili. Umhlaba uyaphenduka nanku phela sekuzikhanyela ukuthi umkhathi walamhla akuseyiwo owezolo. Emasimini sekwatsha qhu. Ngike ngabona abasuka esigabeni sakithi bethi lonyaka ngitsho lona ikhabe lomuthi kabazange balibone. Obengixoxela uthe yena kwehlule ngitsho wona amakiliwane.

Utshani kasikhulumi lonyaka izinkomo zizabalwa imbambo ngokucaka. Izulu lahamba abantu basala benkemile ngoba babelokhu bethembile ukuthi lonyaka bazayitshaya buze bunathwe imizi yonke, kanti kababuznanga elangeni.

Ngesikhathi seKhisimusi kwakuthembisa sibili abanengi izibindi zathi gidi babona lemihlambi yabo isicazimula idabuka ngamafutha.

Ithemba kalibulali sibili. Abanengi ngabe sebaqaleka baze bathelwa ngamanzi. Balinda besalinda sajaha lilinde intombi emthonjeni. Intombi ungayibona? Lenza njalo izulu lonyaka.

Pho njengoba lathi singasazi imibiko yemvelo sehluleka ukuzwisisa imibiko leyo sathembela ethembeni. Kwatsha emasimini abantu bethembile. Bawubona umumbu wabo kunye lezinye izilimo kubuna kuqala ukugoba.

Dukuduku waqala ukukhothama umumbu wavalelisa lapha komhlaba. Watsha qhu kwehlula ngitsho zona intanga belo. Kwelakithi ngitsho ijodo lokuchinsa kabalazi.

Pho abantu sebathatheka ngokulima umumbu badela inyawuthi lokunye. Izolo abeLungu bengakezi sasizilimela inyawuthi, amabele lophoko. Lokhu akuzweli ilanga njengomumbu.

AmaKhiwa wona akawudli lokuwudla lowomumbu. Thina sathatheka ngento engafanelanga umango wakithi. Lonyaka sesisitsho lakhona koNyikanyoro kwaqhuqhumba izindawo ezinengi.

Ngemva kwesikhathi abantu badela bathi izulu selihambile sebezasala bebhekane lendlala elukhuni. Ngitsho labalimisi baqala ukukhuthaza abantu ukuthi baphungule imihlambi yabo.

Sithemba abanye bakwenza lokhu ngoba sezwa sekuthiwa intengo yezinkomo isiyehlile ngoba izinkomo ezithengiswayo sezinengi.

Angithi siyazi ukuthi izinto ezithengiswayo zinganda intengo iyehla. Kanti lokhu okuthengiswayo kungasilela intengo iyaqansa.

Sithe sisalibele sezwa izazi ezikhangela umumo womkhathi zibika ukuthi liyeza. Zahle zalibika lisesekhatshana kweleBotswana. Lapho kwakusasele izinsuku ezintathu ukuthi lifike kwelakithi.

Abanengi basebelahle ithemba sebengabathi sizabona ngalo. Leza sakusoma abantu sebelahle ithemba. Angithi bakhangele inyanga ukuthi nguMabasa? Izulu bande ukulibona lisina licina ngoMbimbitho.

Lapha liyabe selivuthisa lokhu okulinyiweyo. Nxa engamabele liyabe seliwaqinisa sekuyileliyana izulu elichophelelayo, hatshi isiwodlo.

Lafika abantu baphela amathe. Balamukela ngoba bathi indlala yamanzi ingcono. Izifuyo kunye labantu kuzasila ngoba besekuvele kuzikhanyela ukuthi amanzi emachibini lemifuleni azaphela lingakadumi. Latshaya.

Kalinanga okosuku olulodwa kodwa lavala okwezinsuku ezimbalwa. Nanko-ke asisakwazi ukuthi siqale nini ukulima kumbe sicine nini.

Izolo abantu babekhangela ukuhamba kwezikhathi ikakhulu inyanga bazi ukuthi baqale nini ukulima lokuthi bavune nini.

Ikhona enye indoda eyaphuza ukuhlanyela yaze yahlanyela thina abanye sesichinsile. Abanengi sathi thina nansi indoda engelambono ephikisana lomumo. Sasisazini?

Indoda le ungathi yayitshaye amathambo. Kuthe lapho umumbu wabanye uqonda koGoqanyawo owayo wawusemfitshazanyana ngakho wamelana lalo ilanga.

Kuthe izulu leli selisiza lathola owayo ulokhu uluhlaza tshoko. Pho nxa sekuyinyanga kaMabasa ilanga akuseyilo leliyana elibhadlazayo.

Yiyo ke lindoda ezawutshaya umumbu thina abanye sesakhohlwa ngehlobo. Ngabe siyazi besizavele siphuze khona ukuphuma sisiyalima.

Nxa kungenjalo singaphangisa ukuyalima ukuze izulu lithi lihamba amabele evele esevuthiwe. Pho thina sazini?

Share This:

Sponsored Links