Uncategorized

ISIGQI SOMDLADLA: Isidwabu 39: Qala ngebhulugwe

29 Nov, 2018 - 00:11 0 Views

uMthunywa

Silo Trevor Mhlanga

Kade zaphela insuku zamabhetshu manje sekugqokwa izembatho ezeza labelungu. Obaba lamajaha sebebonakala ngamabhulugwe lamabhanti. Sekulempahla zemicimbi etshiyeneyo, njalo sokusetshenziswa impahla ukuveza umahluko phakathi kwezinothi labayanga.

Ibhulugwe lebhanti ngezinye zempamhla ezisetshenziswa ukuveza isimo somnotho somuntu. Nxa uhlezi butepu ubonakala ngebhulugwe elibizayo lebhanti lakhona elingatholakali ndawana zonke.

Abahlabeleli abadala balapha koBulawayo iCool Crooners batshaya ingoma eyake yadla ubhedu ethi; Bhulugwe Lami, leyi ngoma ijulisa wona lo mbono wokuthi uzozo womuntu uhle umbone ngebhulugwe aligqokileyo, kuthi abahlolisisa ukwedlula lapha bayananzelela lebhanti lakhona ukuthi ngempela umpofu lo.

Ibhanti kwamanye amabhulugwe yindlela yokuphelelisa umceco, kukanti kunengi lalabo abango hway’ ibhetshu liyinsika yebhulugwe. Okungangokuthi nxa lingasatholakalanga ibhanti kaligqokeki ibhulugwe, kuze kufike esigabeni sokudinga ingxoza.

Ngiya ngizwe abantu, ikakhulu ulutsha beziqhenya ngokuthi, “. . . mina lozibani banyana silibhulugwe lebhanti . . . ,” ngizibuze ukuthi phakathi kwababili lapha nguwuphi olibhanti? Nxa lawe ulosowenu elilibhulugwe lebhanti ngisiza kulumbuzo. Phela nxa ibhulugwe lingekho ibhanti kalilamsbenzi.

Nxa ungozihawulelayo imali inguvela kanci empilweni yakho ngezake uqale ngokuthenga ibhanti ibhulugwe lakhona ungelalo. Lokhu kutsho ukuthi nxa ulibhanti kubudlelwano bakho losowenu, eyakho impilo yeyame kuye. Nxa usowenu ephila impilo eyeyisekayo esigabeni ethathwa kalula nje, kutsho ukuthi lawe uyinto engatsho lutho, sokungenzeka futhi ukuba ibhulugwe elingusowenu vele kalila bhanti, libotshwe ngengxoza.

Ibhulugwe kuhambo lwempilo limele amanyathelo okuqala owathathayo kulokhu okwenzayo, okuhlanganisela ukusungula lokwaba amacebo akho labemuli yakho kumbe abaseduze lawe.

Umuntu olibhulugwe kubangane ngulowaya onakanayo alawule ukuba kuyiwa ngaphi, kwenziweni mzwalokho. Isiqokoqela yikuthi ekwenzeni loba yini oyenzayo kumele uzwisise ukuba wenzani njalo ukwenzelani, lokuthi impumela yakho izaba yini.

Phezu kwalokho kumele abaseduze lawe ikakhulu osebenza labo bazwisise phose ngendlela ozwisisa ngayo okuyiyona njongo yalokho okwenzayo. Ibhanti yisisekelo kumbe izisekelo ezidingakalayo ukuze umbono olawo empilweni yakho uhambe ngezimbili.

Akuvumi ukudinga lezi zisekelo kude kungakazwisiseki kuwe lakwabaseduze lawe ukuthi vele ujonge ukuya ngaphi. Nxa ugqoke ibhulugwe elinguzozo lanxa ibhanti lingelibiza izigidi zamadola akutsho lutho lokhu.

Kambe ngubani ongakhwabitha ukudla okuphekelwe esambuzini lanxa sihlambuluke kanganani?

Ngezinye indlela kumqoka ukuba okwenzayo kuzwisiseke njalo kuhlonipheke kumdeni wakho kumbe kwabaseduze kuwe anduba kugcwale kuzwekazi lonke.

Nansi-ke isifundo sanamhlanje, ungadingi ukuqala phezulu kuloba yini oyenzayo, qala phansi, qala ngebhulugwe!

Thintana loTrevor Mhlanga kunombolo zika makhal’ ekhukhwini ezithi: +263775523605
Kumbe kumakheli omqhafazo la: [email protected]; Facebook: Trevor Mhlanga; Twitter: @MhlangaTrev

Share This:

Sponsored Links