|
|
|
Amathuba, izikhathi, izenzo konke kuyimfanelo
SiloKhulu uMhlanga
AMATHUBA, izikhathi, izenzo, konke lokhu kuyimfanelo yempilo yoluntu. Umuntu wonke unanzelela isidumbu somuntu ngesimo sempatho yekhanda lakhe, akusinto elula ukunanzelela isidumbu somuntu ofe waqumeka ikhanda.
Ufuzo kungaba yikufanana ngemvelo yokudalwa, umfuziselo yisimo umuntu angazakala ngaso. Umuntu angathunga izigqoko zakhe zifanane lezikadadewabo noma ngezikabani amthandayo. Abantu besebesithi umfuziselo wempahla zifanana lezikabani.
Besitsho bethi usibanibanyana ugqoka ngalolohlobo lwalowo mfuziselo. Imvamo yokugundwa kwenwele zabesilisa ziqondana lamathuba ezikhathi abaphila kuso njalo kulamabizo okugunda lokugundwa kwakhona.
Ngizabetha amabizo okugunda inwele nxa bekhuluma labagundi, ekugundeni kwabo. Ngizakwethula amathuba ezikhathi zabansundu kungakafiki ondlebe zikhanyilanga. Ngitsho abamhlophe uqobo lwabo.
Kwakuthiwa yikuphuca inwele ekhanda, kwabakhona imihlobo yabelungu eminengi layo igela amakhanda abo ngendlela yakubo yomdabu; iEnglish cut, iJeco cut, iFrench cut le American cut. Izenzo zenguquko zaphendula amabizo okugunda amakhanda kwaba labompabanga cut wathola yonke indoda iceca ngokugunda iEnglish cut kwasala abalutshwana ababemisa amakhanda ngomfuziselo walabo ababasebenzelayo. Ngabe ngumJuda, umFrench noma umAmerican.
Sathi yebo sikubonile, athutsha amapostoli kaJohane Masowe ngendevu lamakhanda aphucwe intswi. Kabazange bananzwe muntu phinde lamakhosikazi abo aphuca akwaze kwamukeleka lokho. Okwalo umfuziselo sathi sisanyakaza sikhonza kwabamhlophe wathutsha umoya otshisayo wenkululeko yezizwe zonke zeAfrica. Phuthuthu amadoda amabili abamba laba kwaku nguChikerema loNyandoro. Bazihlomisa bahloba ngengwane zezinyamazana izihlothi, izithingithingi zendevu ebusweni. O, yeka wamuhle lo umfuziselo esiliseni saseRhodesia ebizwa ngokuthi yiZimbabwe ngesikhathesi.
Kusukela ngo1960 kusiya ku1964, isilisa sonke sakhanya sibukeka ngalo umceco wokugqoka kwaba yinto ebantwini ukuma ngomfuziselo wenkululeko. Owawucaciswa uthunganyelwa nguChikerema loNyandoro. Afika amathuba alezikhathi lezenzo zawo wadlula lo umfuziselo kwangathi azange kwaba lento enjalo.
Kwathi abathengisi labathungi bezingwane zezigogo zamakhanka, amaduha, ezempala kwaswelakala eseqaqa kuphela umbuso waleso sikhathi wabathi tshoko ezitokisini lasemajele.
Oya, lafa elayizolo kwasala sekuyimbali ezindabeni. Dukuduku “kulele,” longumutsho wabafana lamajaha nxa babe phume itenela, nxa omunye wabo exwayisa ukuthi ubona inyamazana ilele.
Kwezwakala udumo lwesigansongo sendoda eMzansi weAfrica kwangathi lesisiqwabalanda sendoda silempawu zobutshapha njalo singumphambi. Kanti bathi mfe bagcona umnumzana opheleleyo. Indoda emadodeni, umzimkhulu oqoqa amavithikazi ekhwapheni lakhe bahlale bathi pekle. Lomthungameli odumileyo owakhethwa yisizwe sakibo lezwekazi leAfrica.
Umzansi weAfrica le85% yamadoda aseZimbabwe awamkele umfuziselo wempabanga yakhe. Abanengi bathi uphucile kanti kuye yimpabanga. Kanti ngubani lo? Ngumongameli uPresident Jacob Zuma akunjalo na mlaleli? Phakamisa ikhanda uqondise iso kungendaba zalutho, muhle umfuziselo kaZuma. Ngithi muzi omkhulu, mahlombe abanzi, Zuma, wagcine lawo manenekazi wona acazimula lize litshone ngoba bambozwe yisiqwabalanda sendoda. |
|
|