Fulelani izibaya zenu

17 Jan, 2019 - 00:01 0 Views
Fulelani izibaya zenu

uMthunywa

Bongani Ndlovu
ABALIMI baxwayiswa ukuba bafulele izibaya zezifuyo ukuze zivikelwe kumikhuhlane ebuya lezulu okuzenza bangatshabalalelwa yinotho yabo.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnunzana Dumisani Nyoni onguProvincial Crop and Livestock Officer uxwayise abalimi ukuba isikhathi sezulu sibuya lodaka esibayeni, lokho kwenza amasondo ezifuyo abebuthakathaka okubangela izilonda enyaweni okuzenza zicine zicaka.

“Izulu lenza udaka ezibayeni lapho okuhlala khona izifuyo kukanti zingahlala edakeni ziyabanjwa ngumkhuhlane we-Footrot obangela ukuthi amasondo abebuthakathaka zicine zisiba lezilonda enyaweni okungabangela ukuthi zicake ngoba zingasahambi khatshana ukuyadinga ukudla,” kuchaza uMnu Nyoni.

Uqhubeke ekhuthaza abalimi ukuba ukuhlalisa izifuyo ezifana lezimvu lembuzi emadakeni kuyingozi ngoba sekungabangela ukuthi zihlatshwe yisihlabo.

“Sikhuthaza abalimi ukuba izifuyo ezifana lezimvu lembuzi zibe lezibaya ezifulelweyo, akukhathelekile ukuthi ufulele ngotshani kumbe ngamazenge besekusithi nxa usenelisa kube lomduli kucele lapho umoya lezulu okuvame ukuvelela khona, ngalokho uyabe uvikela izifuyo ekuhlatshweni yisihlabo esibangelwa ngumqando wezulu.

“Izifuyo ezinjenge zimvu kazibonani lamadaka ngakho kungavele kube lodaka esibayeni zilala zimile kuthi ngesikhathi sokuba ziyedinga amadlelo zifika zilale lapho ezithole khona ilanga ngoba ziyabe zidiniwe,” kuchaza uNyoni.

Uphethe ngokuthi amazinyane afa kakhulu ngesikhathi sezulu yikho kumele abantu babelezibaya ezifulelweyo ukuze amazinyane avikeleke ezulwini ukuze imbuzi lezimvu kube kunengi.

“Amazinyane yiwo afa kakhulu ngesikhathi sezulu lomqando, lokho kubangelwa yikugodola kumbe njalo akusafani lasendulo lapho esasingena lamazinyane endlini ngesikhathi sezulu, ngakho lakho kabenze isiqiniseko sokuthi bayavikela ukufa kwamazinyane abo ngokwenza isiqiniseko sokuthi ahlaliswa esibayeni esifulelweyo,” kuphetha uMnu Nyoni.

Share This:

Sponsored Links