Uncategorized

BAYITSHAYA KUBI IDAYPAPA ETENNYSON. . . Abafundi babhema amaphilisi engqondo …Badakwa amalanga amathathu baphose bafe

15 Feb, 2018 - 00:02 0 Views
BAYITSHAYA KUBI IDAYPAPA ETENNYSON. . . Abafundi babhema amaphilisi engqondo …Badakwa amalanga amathathu baphose bafe

uMthunywa

YISODOMA leGomora esikolo seTennyson Hlabangani High nanko phela abafundi bakulesi sikolo kubikwa bazibhemela izidakamizwa kusa kwamalanga osokubangele ukuthi abanye baxotshwe isikolo.

Abasiki bebunda babikele leliphephandaba ukuthi kulabafundi abaxotshwe esikolo ngoba bebanjwe bedakiwe kwathi ngemva kokucwayisisa kwatholakala ukuthi bebenathe amaphilisi ohlobo lwe Valium Diazepum la abawabiza ngokuthi yiDaypapa.

Ngenhlolisiso kaMthunywa kuvele ukuthi kuke kwaba labanye abafundi ababanjwa njalo bebheme liDaypapa okwabangela ukuthi badakwe okwensuku phos’ ezintathu.

Kubikwa abafundi laba batholakala bengenelisi khona ukwenza lutho benembuluka kuthi abanye babekhanya angani basesititshini sokufa.

Amaphilisi la kubikwa asegcwele emalokitshini amanengi lapha koBulawayo njalo abanye bawabiza ngokuthi ngamangemba.

Kubikwa kulabafundi abayisitshiyagalombili abakubanga lika Fomu 6 labayisithupha abakubanga lika Fomu 4 ababanjwe xhaka bedakwe ngamaphilisi la.

Ngemva kokuwabhema abafundi laba kubikwa bebesehluleka khona ukwenza umsebenzi wesikolo ngoba sebetshona “be-stikhile”- bengenelisi khona lokuvula umlomo kumbe ukusukuma ezitulweni.

Abafundi laba babanjwe bedakiwe bahlala okwamalanga amabili besehluleka ukuvuka njalo kukhanya bebewanathe ngempelaviki.

“Abantwana laba bavela bafika esikolo bedakwe ngamaphilisi la abathi yiDypapa babonwa ngababalisi ababesemsebenzini ngalelolanga kanye lo boarding master ngeSonto.

“Bahlala uMvulo loLweSibili bedakwe ngamaphilisi la besehluleka khona ukuvuka. Ngokudingisisa kwabaphathi besikolo kwatholakala ukuthi badakwe yiDypapa.

“Ngalesi sizatho isikolo sihle sabona kufanele ukuthi singagcini abantwana abasebenzisa izidakamizwa ngaloluhlobo ngoba bengabayingozi kwabanye lakubo ngakho yikho kukhethwe ukuthi baxotshwe esikolo kusadingisiswa ukuthi kwenziweni ngabo,” kutsho omunye umzali uMnumzana Albert Ncube.

Omunye oseduzane lale indaba okhethe ukuqanjwa ngelokuthi Mnumzana Ndlovu kuphela uthe lokhu okwenzakala esikolo kudinga ukukhangelisiswa.

“Lapha esikolo kubhenywa yonke into ongayicabanga.

Khathesi nje abafundi babhema amaphilisi la ayelapha umkhuhlane wengqondo. Abanye bayawanatha kuthi abanye labo bawahlanganisa lembanje baphaquze nje egumeni lesikolo becatshile.

“Bengawatshaya amaphilisi la, abafundi bazibona sebesemazulwini ngoba ayadaka phela awadlali.
Nxa kungabonwanga icebo ngalokho kuzafa umuntu la,” kutsho uMnu Ndlovu.

Ukubanjwa kwabafundi kuvule umkhondo oveze ukuba sekulesikhathi eside abantwana besikolo bewanatha la maphilisi. Okubambise abafundi yikugula komunye wabo aphose ukufa kulandela kokunatha iDypapa.

Omunye wabafakazi oseduze lodaba lolu ongathandanga ukuqanjwa ngebizo uthe abaphathi besikolo, abazali loHulumende bengaphuza ukucubungula indaba le, kungafa abantwana kulesisikolo.

“Ngendlela amaphilisi la abawanathayo abathatha ngayo kungenzakala omjunye atholakale efile ngoba mabi kakhulu, lokhu akwenza emzimbeni womuntu akulunganga.

“Abasiki bebunda bathi amaphilisi la asetshenziswa kulabo abagula umkhuhlane wengqondo kungakho ungavele uwanathe umane ungene kwelinye izinga lokuphumula lokukhululeka ongakaze ube kilo,” kutsho umfakazi lo.

UMthunywa uzwe ukuthi abafundi balesi sikolo bayabaleka esikolo ngesikhathi sezifundo belubhekise eGodini, kusitalada sika 6th Avenue lapho okubikwa kuyiwo umgodi wesidakamizwa lesi.

Kubikwa njalo ababalisi besekhathele ngokungaziphathi kwabafundi laba.

“Amaphilisi la abawanathayo bawathola lula ngoba kwezinye isikhathi bawathengiselwa ngabafundi abafunda bengahlali esikolo.

Kwezinye izikhathi bawathenga kuzakhamizi ezihlala duze lesikolo,” kuchaza umfakazi.

UMthunywa ukukhulumisane lomzali womunye wabantwana laba abaxotshwe esikolo ngodaba lolu wathi kakhululekanga ukukhuluma ngodaba lolu ngoba lumzwisa ubuhlungu andubana abeke phansi ucingo.

“Mina angikhululekanga ukukhuluma ngodaba lolu, lungizwisa ubuhlungu” kutsho lumzali.

Ebuzwa ngodaba lolu uProvincial Education Officer uMrs Olicah Kaira yena othe udaba lolu belungakafiki endlebeni zakhe.

“Hatshi angikezwa ngodaba lolu. Mhlawumbe luzafika emawofisini ethu, nxa kungamangalwa, yikho lapho esizadingisisa khona.”

Udokotela wezempilo uMnumzana Archford Muleya osebenzela eGwanda Provincial Hospital utshele iphephandaba likazulu ukuba “iDypapa le ngamaphilisi athi umuntu ongaguliyo engawanatha uzizwa edinwa ephela amandla, ejabula njalo engahlaliseki ayaphambanisa njalo ukubona,” kuphetha uDkt Muleya.

Share This:

Sponsored Links