Balimi gcinani inyamazana zendle lemvelo kuhle: VP Mphoko

31 Mar, 2015 - 16:03 0 Views
Balimi gcinani inyamazana zendle lemvelo kuhle: VP Mphoko

uMthunywa

NguMsilisi Dube
UMSEKELI kaMongameli welizwe uKhomuredi Phelekezela Mphoko usekhuthaze abalimi beHwange kunye lezinye izigaba  ukuba bagcine kuhle inyamazana zendle kunye lemvelo jikelele ngoba iqukethe inotho yonke.Abalimi bavame ukubhidliza imvelo mahlayana okucina kudala ukuba itshabalale.

Ekhuluma emkhosini wokuvula iphurojekithi yeHwange-Sanyati Biological Corridor okuluhlelo lokuvikela imvelo, uKhmrd Mphoko uthe abalimi kumele batshiyane lomkhuba wokubulala inyamazana zendle ngoba lokhu kungaqondanga.

“Ukuzingela izinyamazana akuqondanga. Ngomnyaka ophelileyo abalimi babulala inyamazana ezinengi ngokuzifakela itshefu yesayinadi  emanzini.

“Inyamazana lezi singaziphatha kuhle sonke sizathola impilo kizo. Nxa zithengiswa imali yakhona iyasincedisa ekwakheni amakilinika, imigwaqo kunye lokunye okutshiyeneyo,” kuchaza uKhmrd Mphoko.

UKhmrd Mphoko ubuye waveza ukuba nxa inyamazana lezi sezithengiswa abalimi abaseduze yibo abazaqala ukuthola usizo kizo ngoba beyibo abahlala lazo.

Abanye abalimi abakhulume loMthunywa baveze ukuba babebulala inyamazana lezi ngoba bengaluboni uncedo lwazo.

UNkosikazi Primrose Nyambawu ohlala esigabeni seMakwa uthe babezingela inyamazana lezi ngoba befuna isitshebo.

“Thina sasizingela inyamazana lezi ukuze sithole isitshebo. Okwakhathesi asisoze senze ukuganga lokhu ngoba sesifundiswe kabanzi ngokuqakatheka kwazo empilweni yethu. Njengabalimi sekungumlandu wethu ukuba sizivikele njalo sizigcine kuhle ukuze zisiphilise.

“Okunye okuqakatheileyo yikuthi akumelanga siphathe kuhle izinyamazana zendle kuphela, izihlahla kunye lamaxhaphozi lawo kumele siwavikele ngoba esinika ukudla lomoya ohlanzekileyo,” kuchaza uNkkz Nyambawu.

Omunye njalo umlimi uMnumzana George Mangwiro ohlala elokitshini leMadumabisa, eHwange uthe uHulumende kumele afake imithetho eqinileyo mayelana lokugcinwa kuhle kwemvelo ukuze ingatshabalali.

“Kulabanye abantu abagangileyo abasuka kwezinye izindawo ezikhatshana bezogamula izihlahla. Lokhu kuyingozi ngoba batshiya indawo yonke isiligceke okucina kubangela ukuba umhlabathi ukhukhulwe ngamanzi.

“Abantu abagamula izihlahla mahlayana kumele babotshwe. Amaxhaphozi, izihlahla, inyamazana zendle kumele sikuphathe kuhle. Okunye njalo abalimi akumelanga bahlale betshisa ngoba intuthu iyabhidliza umumo womkhathi okucina kubangela i-global warming okwenza izulu lingani, besekusiba lendlala,” kuphetha uMnu Mangwiro.

Share This:

Sponsored Links