Uncategorized

Babanga amathumbu enkukhu lezinja

14 Sep, 2017 - 02:09 0 Views
Babanga amathumbu enkukhu lezinja Babanga amathumbu enkukhu lezinja

uMthunywa

UMPHAKATHI weGeorgedale odla imbuya ngoluthi ubanga amathumbu enkukhu alahliweyo lezinja.

Amathumbu alahlwa emgodini owodwa lempahla ezilegazi epulazini lenkukhu elilamadela iSalejee’s Farm.

UNkosikazi Nokwenzeka Memela-Nhlabathi (35) lodadewabo uNkkz Ntombikhona Memela (32) baphuma emdenini wabantu abangu-16. Bathi nyanga zonke abalayo imali yokuthenga isitshebo.

Lumgodi ongatshoniyo usesigangeni ngaphandle kwamadela epulazi.

UNkkz Memela ulezingane ezinhlanu ezileminyaka engu-16, 12, 11, 9, lelomnyaka owodwa. Waphelelwa ngumsebenzi ngo-2012 .

Waqala ngawo u-2012 ukuyadinga amathumbu alahliweyo, udadewabo waqala ngomnyaka olandelayo laye eselahlekelwe ngumsebenzi.

Imali yesibonelelo sezingane ezintathu, ababeyihola inqamuke ngo-2012. Uthe kwatshona ingane wangayisi emakhazeni, wayingcwaba egcekeni ngenxa yokuswela imali, wangasenzi isethifiketi sokutshona kwayo.

“KwaSassa bathi ngeke bakwazi ukuyikhipha kukhompuyutha uma ngingelaso isethifiketi sokutshona bayivala impentsheni yazo zonke izingane. Kusukela ngo-2012 angisaholi,” kutsho yena.

Ezinye izingane ezimbili ezikadadewabo uNkosikazi Nomvula Memela (26).

Imali yesibonelelo yezingane ezimbili zikaNkszn Memela iyona eyondla umndeni.

“Inyama siyithenga uma kwenzakele  kwabakhona othole imali. Amathumbu esiwadobhayo  yiwo ayinyama yethu.”

UNkosikazi Sibongile Hadebe (58) naye ocosha amathumbu kulo mgodi uthe kasebenzi. Ulezingane ezine, ezimbili kuzo zihola isibonelelo sezingane.

“Amathumbu ayisitshebo sokwengeza uma ngibona ukuthi asilayo into esizayidla,” kutsho uNkszn Hadebe.

UMnumzana Thulani Cebekhulu oyimenenja yepulazi uphike wama ngentaba ukuthi izimpaphe, amathumbu legazi kuchithwa kulo mgodi njalo. Wathi bekulahlwa ngoba bebelenkinga yokuthi inkampani elanda lidoti ibifelwe yimota, okubangele ukuthi bagebhe igodii. Uthe isimo sesibuyele kwesijwayelekileyo.

UCebekhulu uthe sekulohlelo lokuthi umphakathi uwathole esangweni amathumbu kodwa usalokhu ubuya, uzodinga egodini.

UNkkz Ann-Mcdonnell oyilunga le-DA ePhalamende osekomitini lezemvelo lokuthuthwa kwemfucuza, obevakatshele kuleli pulazi ngoLwesihlanu, uthe kuyadabukisa ukuthi abantu babeka impilo yabo engozini  ngokudla amathumbu alahlwa phezu kwegazi eselibolile.

“Siyakuqonda ukuthi abantu bahluphekile, imisebenzi ayikho kodwa ngeke sithi bayekele lokhu abakwenzayo.
Umnikazi wepulazi angakwazi ukuthi esikhundleni sokulahla amathumbu emgodini awafake ezitsheni. Sivumelene ngokuthi umphakathi ulethe amabhakede,” kutsho yena.

UMnumzana Vusimuzi Mahaye waKwaSassa uthe kuzophenywa ngodaba lwewele elatshona.

“Kumele siphenye uma kulesehlakalo  sengane ebihola isibonelelo okuthiwa itshonile kodwa isethifiketi asikho. Kuyenzeka ukuthi vele belingekho iwele kodwa lo obeliholela ubonile ukuthi usezabanjwa wase ethi litshonile,” kusho yena.

Unina wayengenawo umazisi lazo azilazo izethifiketi zokuzalwa.

UMnumzana Cyril Mncwabe woMnyango wezaseKhaya uthe abahlala lalezi zingane abaye emahofisini oMnyango wezaseKhaya, bachazelwe ukuthi kudingakalani ukuze lezi zingane zithole izethifiketi.

UMnumzana Bongani Tembe woMnyango wokuThuthukiswa koMnotho nezeMvelo KwaZulu-Natal uthe:

“Sisazothumela ithimba labongoti abazakhangela ukuthi kwenzekani kuleli pulazi. Sizabambisana lophiko lwabongoti bakamanisipala weTheku, abakhangela ingozi edalwa ukunukubezeka kwezemvelo kubantu,” kutsho yena.

UMnumzana Khaye Nkwanyana woMnyango wezoLimo KwaZulu-Natal, uthe akanalo ulwazi ngamadela akule ndawo.

Ngaphambi kokuthi aphawule ngokusebenza kwawo kuzoqale kuthunyelwe ithimba elizoya kobheka ukuthi asemthethweni yini. — Ubulembu

Share This:

Sponsored Links