Ayanda amacala ngesikhathi sekhefu

23 Apr, 2015 - 12:04 0 Views
Ayanda amacala ngesikhathi sekhefu

uMthunywa

SELEDLULE iPhasika kodwa-ke, inengi likaMthwakazi lokhe lisaphumula. Labantwana bezikolo basese kukhefu njalo kule impelaviki isizwe sonke jikelele, sizabe sithakazelela usuku lwenkululelo eyalethwa ngamaqhawe lamaqhawekazi olwe-Independence Day. Ngokunjalo, kumele sihlale siqaphele ukuthi amacala ayanda ngesikhathi sekhefu. Thina ke njengamapholisa akuleli, sihlome saphelela njalo sizabe sigcwele endaweni zonke zelizwe silondoloza ukuthula lokwenqabela ukudalwa kwamacala.

Omunye umsebenzi wamapholisa yikuhlola izimota labantu emigwaqweni (roadblocks). Lokhu kwenzelwa ukuthi kulondolozwe impilo kazulu ngokulawula isiqubu sabatshayeli bezimota, ukubopha abephula imithetho lokukhipha izimota ezingalungelanga ukuba semgwaqweni.

Kuviki edluleyo ngethule umbiko wokuthi amacala esandise ukuhlangana lawo ngesikhathi sekhefu ngagoqela ukwephulwa kwemithetho yasemigwaqweni, ubusela, ukugqekeza, ukubulalana kwabantu, udlakela ezindlini lakundawo zokuzithokozisa; ukudlwengulwa kwabantwana ikakhulu abangamankazana; ukusetshenziswa lokuthengiswa kwezidakamizwa lamanye anjalo.

Kule iviki ngiqhubeka ngikhuthaza ukuthi kasicebisaneni ngokwenqabela amacala la ukuze sivikele ukudalwa kwawo. Lokhu kuzenza sigqibe izinsuku zekhefu ngokuthula langenjabulo.

Njengemihla yonke ngesikhathi sekhefu, ngizaqala ngezasemgwaqweni ngoba kulapho okulengozi yokuchitheka kwegazi khona.

Batshayeli lingezwa abantu besithi “itshaye izule mfokaBaba ngizakufakazela,” yazini ukuthi selisengozini.

Lani bagadi silikhuthaza ukuthi khulekelani ukufika liphila hatshi ukuthi lihlale lijahile nje kuphela lalapho okumele libekezele khona kumbe lihambe kancane.

Kulabanye abantu abalemikhuba yokutshayela izimota bengalamacence kumbe imvumo yokwenza lokho.

Akukhathalekile ukuthi imota usuyazi okunganani. Nxa ungelacence lokutshayela kawuvunyelwa ukwenza lumsebenzi ngoba uhle ufake impilo kazulu engozini engakayigadi lokuyigada leyomota yakho.

Kuthi lalapho esephakathi kwayo njalo sokusenzakala okunengi okubangela izingozi zasemgwaqweni okuyabe kumele kwenqatshelwe ngumtshayeli owawufundelayo umsebenzi lo aaah, kube mnyama tshu!

Baphele-ke abantu abamsulwa abayabe bekhiphe lezimali zabo ukugada leyo mota yakho. Yeyi madoda!

Ingozi mayibe yingozi bakwethu, hatshi ukuba siqhubeke sisiba lamaphutha azimbangela zengozi zasemgwaqweni.

Phela iphutha lomuntu liyavikeleka. Kalifani lokufa kwensimbi yemota kumbe yona imota yakhona ngokwayo.

Sikhuthaza ukuthi abantu bahlele in’hambo zabo kuseselesikhathi. Izimota zisiwe emagarajini ziyehlolwa ngomakanika abawaziyo umsebenzi kumbe abazejwayeleyo izimota zenu.

Injongo kuyikuthi  zingaphonguthiwa halahala nje kuphela besekuthiwa zilungisiwe.

Umnini wemota alahlekelwe yimali yokulungisisa imota kanye leyokuzohlawula abantu (uma yena esele ephila) abalimalela engozini engabangelwa yikufa kwemota eyabe ithiwa ilungisiwe.

Esithi ngamaphutha azimbangela zengozi zasemgwaqweni ngagoqela ukudakwa wehluleke ukuqobotsha, lokuqondisa kumbe ukutshayela kuhle ngoba ubona lokucabanga buvilibane.

Amanye ngawokugijima ngabomu umuntu eseqa inani leziqubu eziphawulwa ngumthetho emigwaqweni.

Ukuhwitha abanye lapho okungafanelanga khona njengasemakhulusini kumbe emiqansweni lapho okungakhanyi khona phambili lapho oyakhona. Ukugcwalisa abantu lempahla okudlulisa amalawulo.

Lokhu kwande ukubangela ukudubuka kwamavili ezimota. Leyo mota ithi uma idubuka ivili yona ivele ithelile ngesiqubu isiphetho kube yikugenquka lokugiqika kabili kumbe kathathu.

Yeyi madoda, sekungani yingoma yengozi zasemgwaqweni le ngoba inengi lazo lezozingozi lithi uma lisethulwa ngonozindaba kuqhunswe lelocaco.

Kodwa-ke, uma imota ingathwala inani elifaneleyo njalo ihambe ngesiqubu esihle itshayelwa ngumuntu ongadakwanga, hatshi amathuba okuvikela ingozi manengi.

Lathi bagadi kunye labahamba ngezinye izindlela ezingasikutshayela, kasazini ukuthi ingozi iyenqabeleka.

Singakhangeleli ukuthi abatshayeli bodwa yibo abalomlandu wokuvikela ingozi zasemgwaqweni. Kodwa-ke,  sikhumbule ukuthi lathi silomthetho  olawula ukusebenzisa kwethu imigwaqo yezimota.

Abahamba ngenyawo sichaphe lapho okufanele khona. Abatshayeli ikakhulu abanye abemtshova, yibo abande ukunganiki izihambi ithuba lokuchapha kuma-zebra crossing.

Abantu bakulezi insuku kabasesabi izimota ngoba ubabona bechapha ndawana zonke nje mahlayana. Abanye bethengisa emigwaqweni ikakhulu emadolobheni amakhulu anjengaseHarare.

Lokhu kuyingozi enkulu ngoba imota ilakho ukutshelela kumbe ukuba lohlupho kumbe ukuphunyuka ezandleni zomtshayeli ethembile.

Ngemva kwalokho, sibe yisililo! Manengi-ke amaphutha esiwabonayo lapho esikhona bakwethu. Kasicebisaneni senqabele ukuchitheka kwegazi emigwaqweni yakithi.

Abantwana ngabantwana bakwethu. Kasibagcineni kuhle ezindlini zethu, emigwaqweni kunye lasenkomponi / ezigabeni.

Batshayeli, ziqapheleni izingane zethu lezi. Lazi ukuthi zilakho ukugijima kumbe ukungena emgwaqweni laloba yisiphi isikhathi.

Lapho elicabangela khona ukuthi abantwana bangaba khona, tshayelani ngonanzelelo. Kufana lalapho okulezinyamazana khona. Izifuyo lenyamazana zasendle.

Qaphelani njalo. Abahambela emangweni efana laseGwayi, Hwange, Victoria Falls, yazini ukuthi kusukela egridini lejiko lokuya eFatima Secondary School lisiya eFolosi, lilakho ukudibana lenyamazana zasendle ziquma emgwaqweni ngobunengi bazo kumbe iyinye.

Lapho okulemizi khona qaphelani izifuyo. Inyamazana eziyingozi zindlovu ngoba ikakhulu ebusuku, umbala wazo uyabe ufanana nje lethara.

Olunye uhlupho olusemgwaqweni weFolosi yikuthi ulalapho oqonde khona nta njengoSolobhoni. Inengi labatshayeli litshayela lize lidinwe lingaphumuli.

Abatshayeli laba-ke basuke bawozele kulezozibanga zomgwaqo lo ngoba kungela msebenzi omnengi abayabe sebewenza ngaphandle kokuqondisa imota kuphela.

Umgwaqo lo ufana leminye njalo emikhulu kuleli esetshenziswa ukuphuma phandle kwelizwe. Usetshenziswa ngamaroli amakhulu athi kwesinye isikhathi atholakale ehamba eludwendwe njalo. Imigwaqo yakithi ayikaqheli okuyangaphi ngakho nanzelelani amaroli la.

Linikane imikhandlu eyaneleyo batshayeli hatshi ukuthemba ukuthi eyami imota iqinile ukwedlula eyalowo ophambana laye ngakho angekela ukuphuma emgwaqweni zindaba zakhe. Khuzani umona bakwethu liqinise uthando.

Silifisela ikhefu elihle bakwethu. Silithembisa ukusebenza lani kuhle emigwaqweni njengalokho esakufungelayo sizinikela ukuba yizisebenzi zenu.

Lapho elingasuthiseki khona ngendlela eliphathwa ngayo emigwaqweni lapha, bikani lezoziphatho kunkokheli zamapholisa aseduzane lani.

Hlalani lilenombolo zalezonkokheli kumbe lithinte abezikhalazo zikazulu kunombolo zocingo ezithi 04-7000171-9 esigodlweni ngokwakho.

Inombolo zencingo zamapholisa zisisiza kakhulu lalapho sesifuna ukubika eminye njalo imbiko emqoka eyendaba zakoCALA loyise uSigilamkhuba.

Sidibane kuviki ezayo bakwethu sicebisana njalo ngamanye amasu okwenqabela ukudalwa kwamacala lokulondoloza impilo yoluntu kunye lempahla kazulu.

Lilakho njalo ukubika izikhalazo zenu ngezinye zonke indlela zemitshina yakulezi insuku lapho elikhona ukuze siqhubeke silisebenzela ngobunono baphezulu njalo ngendlela elisuthiseka ngayo.

Umlobi ngomunye wabasebenzela emahofisini ezobudlelwano beCID lomphakathi.

Phosa elakho ZulukaNdaba ngeziphathelane lezokulondoloza impilo yabantu, inotho yabo, ukuthula lokugcina umthetho wesizwe.

Utholakala ku-04-700171-9 Extension 3193; 0735752386 / 0716616987 / 0783185092 kumbe ebulenjini [email protected] , [email protected] kumbe [email protected]

Share This:

Sponsored Links