Asithuthukiseni ulimi lwethu

08 Nov, 2018 - 00:11 0 Views
Asithuthukiseni ulimi lwethu

uMthunywa

SILOKHU siqhubeka ngendaba yethu yemvelo yezaga zolimi lwesiNdebele. Kuliviki sizakhangela umhlobo wezaga lezi ezimbaxambaxa.

Sizathatha isibonelo sokuqala esithi, kakubuyelwa nganxanye njengamanzi.

Lapha kukhulunywa ngamanzi omfula agelezayo kuthi lapho umfula ususetsha ayasuka nje kolunye ukhumbi abuye ngakolunye abuye njalo adabule phakathi komfula sengathi kuhleliwe.

Kuyafana-ke labantu, nxa bephakathi kwengxoxo kakwandanga ukuthi bavumelane sengathi kuleqhinga elibotshiweyo, phakathi kwengxoxo kuyaphikiswana abanye bayele labanye njalo bayele kungela hlangothi olucacayo.

Abadala-ke bayabe sebekhuza-ke lapho phakathi kwenkulumo kumbe phakathi kokuthethwa kwendaba ethile, ungabona abantu sebevumelana kuhle kube segcekeni ukuthi kukhona osekunuka santungwana.

Kesikhangele isibonelo sesibili. Isaga esithi idili lenziwe ngumninilo, idili ngumcimbi owenziwa ngumuntu ongaba ngumnikazi muzi kumbe sivele sithi ngumnikazi womcimbi.

Abantu bengasuka bengadlanga emcimbini othile nxa bewukukhumbula lowo mcimbi bawukhumbula ngenhliziyo ezimnyama becaphukiswa yikungaphathwa kuhle kulo mcimbi, ubuhle bomcimbi yikusutha kwabantu.

Ngakho isaga lesi sisetshenziswa nxa kubatshazwa umusa womuntu, lapho abantu bayabe bedle basutha basuka inhliziyo zabo zijabulile.

Kungumlandu womnikazi womcimbi ukwenza idili elihlelekileyo kumbe amahlaya edili. Impumela yedili ichaza umnini wedili.

Share This:

Sponsored Links