Uncategorized

Alitshone ikhuba umdaka usukhona

13 Dec, 2018 - 00:12 0 Views
Alitshone ikhuba umdaka usukhona

uMthunywa

SIYAKHUMBULA sonke amazwi kamuyi uDokotela Joshua Mqabuko Nkomo esithi nxa ufuna imali, phendulela ibala elithi mali uzathola elithi lima. Wayetshaye khona ekhanda umfokaNyongolo lapho ngoba ukulima kulemali.

Siphakathi kwaso isikhathi sezulu, okutsho ukuthi ikhuba selitshona emasimini. Amavila azwakala ngokuboleka amakhuba. Abakhutheleyo ngabavukela ekuseni ivila licambalele.

Osekukhathaza inhliziyo zabalimi abakuzabelo zeMatabeleland yikuthi izulu kalini ngokuqondileyo. Iqiniso yikuthi umkhathi usuguqukile kulezi insuku. Amayezi ezulu aphelela phezulu kungabi lethonsi elifika emhlabathini.

Izazi zomkhathi zithi izulu lesigaba somnyaka ka2018 kusiya ku-2019 liveza ukuthi sizakuba le-El Nino. I-El Nino kubikwa iba lokutshisa kakhulu kwePacific njalo kwenza izulu libe lilutshwane. Ngaphandle kwalokhu kukanengi abalimi besabelweni seMatabeleland bebikelwa ukuthi izulu lilutshwana kulesisigaba.

Abalimi abahlakaniphileyo bangakuzwa lokhu baguqula indlela abalima ngazo. Kungakho sithanda ukukhuthaza labo abalokhu besalela emuva ukuthi labo balime izilimo ezifanele izulu elizakuna.

Zinengi indlela zokulima umlimi angazisebenzisa lanxa izulu lingalinengi, ezibalisa ugatshompo lokuthelela.

Kulezilimo ezingafuni amanzi amanengi njalo ezivuthwa kuhle kuzigaba ezingatholi izulu elinengi.

UMthunywa kukhasi lezokulima uhlala ekhuthaza abalimi ukuthi baqine ngokuhlanyela izilimo ezinjengamabele, uphoko kanye lenyawuthi nxa besemhlubulweni weMatabeleland.

Kulesizatho salokhu. Izilimo lezi zilenzuzo elingana loyithola ungalima umumbu.

Endaweni yokuthi uzibulale ngokuhlanyela umumbu ongasoze uvuthwe kuhle ngoba izulu lizaphanga lihambe, tshintsha ugqibele inhlanyelo ezincinyane.

Iphephandaba likazulu likholelwa ukuthi lesi yiso isikhathi sokuthi abalimi behlanganise amakhanda kubotshwe amacebo okuphuma lenzuzo ephezulu. Yikho lapho okusebenza khona ingatsha zikaHulumende ezifana leAgritex. Abalimisi bakaHulumende bayaphathisa nxa umlimi edinga ukuncediswa ukuthi athole isivuno esiphezulu.

Eminyakeni yonke abalimi kuthiwa bahlala bekhala ngokuthi bazuza isivuno esiphansi. Nxa sidingisisa ngalokhu kukhanya ukuthi abalimi abafuni kulalela izixwayiso zabalimisi ngakho bacina bengazuzi lutho ngoba belima ngendlela engayisiyo.

Kubalulekile ukuthi abalimi balalele izixwayiso zabalimisi njalo nxa kulemihlangano ethile kumele bahambe ukuze bayezizwela ngokwabo lokho okuyabe kukhulunywa hatshi ukuzwa ngelika bathi.

Ungananzelela bonalabo abalimi abangafuni ukuxwayiswa yibo abacina bengavunanga lutho kodwa bayabe behlala bekhonona kuphela.

Kubalulekile ukuba njengoba izulu seliqalile ukuna abalimi bonke babonakale besemasimini besebenza hatshi ukumelela ukuphiwa ukudla zinhlanganiso ezizimeleyo.

Share This:

Sponsored Links