Abalimi kabalime utshani bezifuyo

26 May, 2017 - 12:05 0 Views
Abalimi kabalime utshani bezifuyo Ilucerne grass

uMthunywa

Thokozile Mbedzi
ABALIMI bakhuthazwa ukuba balime utshani bezifuyo zabo ukuze zingasweli ukudla ngesikhathi sebusika.

Kubikwa ukuzilimela ukudla kwezifuyo kuyehlisa indleko zabalimi ikakhulu ngesikhathi sebusika nxa ukudla sekukulutshwane izifuyo sezicuba.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uResearch Officer kwezamadlelo,  uMnumzana Alois  Hlatshwayo uthe abalimi kabalime utshani bezifuyo ukuze izifuyo zabo zingacubi ngesikhathi sebusika njalo zingehli  isisindo.

Uthe ukudla lokhu kuyaphathisa kakhulu lakulabo abalimi abafuya inkomo zochago ukuze zehlise kakhulu kukanti ezenyama nxa zingasutha ziyaphangisa ukumlethela inzuzo.

UMnu Hlatshwayo uthe abafuye inkomo zochago kanye lezenyama bangalima utshani be-lucerne, star grass, rhodes, bana grass kanye lendumba ezitshiyeneyo ezilinyelwa izifuyo.

“Abalimi bangalimela izifuyo zabo ukudla kwenza zibe lempilakahle engcono njalo lenkomo zochago  ziyehlisa kakhulu.

“Inkomo nxa zithola ukudla okwaneleyo ziyaphangisa ukukhula okwenza umlimi aphangise ukuthola inzuzo,” kutsho uMnu Hlatshwayo.

“Utshani lobu bulenzuzo eyehlukeneyo nxa umlimi angabuthelela kulanxa elinda amanzi ezulu.

“I-bana le-rhodes grass kungalinywa ngezulu umlimi angakhangelela  ukuthola amathani aphakathi kwamane lamahlanu kodwa nxa ethelezela engathola isilinganiso esingaba ngamathani angu-16  okuveza ukuthi abalimi nxa bethelela baba lenzuzo enkulu.

UMnu Hlatshwayo uveze njalo ukuthi abalimi kumele babone ukuba bangavuna utshani babo babuhlalisa emthunzini njalo kungabi yindawo enethelayo.

“Bakhona abagebhela obunye utshani phansi ukuze bome kuqakathekile ukuba babone ukuba lapho obukhona akungeni moya ngoba bungangenwa ngumoya izifuyo zicina zingasabufuni,” kuphetha uMnu Hlatshwayo.

Share This:

Sponsored Links