A-Level: Impi YomDabu

28 May, 2015 - 09:05 0 Views

uMthunywa

Charles Dube

Kumaviki amabili adlulileyo sitshiye uJohn Mbabhadisi lomalumakhe uCele kungathi kabasazwisisani ngodaba lokuthi uMaMthimkhulu kumele alandwe. UJohn Ngubane utshela uCele ukuthi uMaMthimkhulu akaseyena umkakhe ngoba sebayidabula incwadi yomtshado. UCele kavumelani lakho lokho ebuza ukuthi kanti babehlanganiswe yincwadi yomtshado yini?

Uyaphambili uCele etshela umzukulu wakhe ukuthi izincwadi lezi yinto yayizolo eyafika labeLungu. Uthi imitshado babelayo bengakafiki abeLungu. Uletha inkolelo yesiNtu uCele etshela uJohn Mbabhadisi ukuthi umtshado wabo wahlanganiswa ngabaleleyo, amadlozi phela, bewuhlanganisa ngezinkomo ezaya kwaMaMthimkhulu kanye lezinkomo ezahlatshwa kwaMaMthimkhulu. Kanye lakwaNgubani ngesikhathi betshada. UCele uthi kakwazi kumbe bahlaba babika yini uma sebesehlukana.

Nxa bengabikanga uCele uthi kabakehlukani. Sikuqambile kumaviki amabili edluleyo okunye akutshoyo uCele kuNgubane ethi leso simo senza kubelukhuni ukwahlukanisa umtshado lowo. Lamhla udaba lwethu siluqala lapho uNgubane esithi, “Ayikho nencane indlela yokuthi ngimlande uMaMthimkhulu. Sehlukaniswa emajajini.

NoMaMthimkhulu angathi ngisangene uma ngingathi ngiyamlanda.”

Kunzima kuNgubane ukuthi bengabuyelelana loMaMthimkhulu. UCele yena njengekholwa, elikhonza uNkulunkulu ukuthatha ngelihlo lobukholwa. Utshela uNgubane ukuthi usakhuluma ngokubonwayo, hatshi ngokukholwa. Uyatsho uCele ukuthi yena ukhuluma ngokukholwa, hatshi ngokubona. Uthi uMbabhadisi kalande umkakhe azophelelisa ukuthokoza kwakhe. UMbabhadisi yena uthi bangeze bathokoza behlezi bobabili.

UCele uyambuza umzukulu wakhe ukuthi kanje wake wathokoza yini komasihlalisane bakhe? Kazaphendula uMbabhadisi ngoba wayekwazi ukuthi wavalelisa ngentokozo mhla efulathela umuzi wakhe eLa Lucia. UCele wawuthola umlayezo wokungaphenduli kukaMbabhadisi wasesithi: “John Mbabhadisi Ngubane, ngane kadadewethu, niphuma ebhodweni nizijikijele emalangabini amalahle ngokutshiya omkenu.

“Ayikho intokozo ngalena komtshado wakho. Phuma uyobuza abantu abaningi laphaya phandle. Ayikho intokozo ngale kwesahlukaniso somshado. Isehlukaniso somshado asikaze sibe likhambi, asilona ikhambi futhi kasisoze saba likhambi nanini nanini. Isahlukaniso yisilo semindeni eseza nabeLungu njengoba bafika kuleli zwe nogcusula nophuzo lwezimbodlela. Izahlukaniso, ugcusula nezimbodlela yimibulalazwe. Bonke abaphambukela baduke ngale mibulalazwe bayizwula.”

UJohn Mbabhadisi yena ukhangela zonke izinto ngelihlo lemfundo. Uyamangala ukuzwa ulwazi umalumakhe uCele alalo aze abuze athi: “Ukwazi kanjani konke lokhu malume wena ungafundanga kakhulu? Waluthola kanjani lonke lolu lwazi lwakho?” Into angayaziyo uMbabhadisi yikuthi lunengi ulwazi ngempilo olungafundwa kuzingwalo. UCele yena umphendula njengekholwa ethi kulula lokho.

“Ukumesaba uNkulunkulu kungukuqala kokuhlakanipha. Ngomusa woPhezukonke, mina ngazithoba ngafuna kuqala umbuso kaNkulunkulu nokulunga kwawo, kwasekuthi konke lokhu okubonayo kwengezwa kimi ngingelutho.” Siqala lapha kumaviki amabili alandelayo. Zwana imfundiso kaCele ukuthi iphetha njani ngokulandela lamakhasi ephephandaba likaZulu.

Share This:

Sponsored Links