Uncategorized

Bafuna impendulo ngemali yephurojekithi abazali

18 Jun, 2015 - 11:06 0 Views
Bafuna impendulo ngemali yephurojekithi abazali

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
ZIKHATHAZEKILE izakhamizi zeSamlodi, eGwanda ngemali yephurojekithi eseziyibhadaliswe okweminyaka phose emithathu kodwa ingasebenzi lutho kulesisikolo osokubangela ukuthi zicabangele ukuba imali le ihuquluzwa ngumphathi, uMthunywa ukuzwile lokhu.

Kuzwakale ukuthi umphathisikolo weSamlodi Primary School wabeka umthetho wokuthi bonke abantwana abafunda esikolo lesi kumele babhadale i$5 mathemu wonke kuthi emizini lapho okungelabantwana abafunda kulesi sikolo labo bayabe bekhangelelwe ukuthi babhadale imali le.

Abazali besigabeni abakhulume loMthunywa beveze insolo zabo ngemali le asebeleminyaka beyibhadala kodwa kungela ngitsho lephurojekithi eyodwa eyenziwayo esikolo lesi.

Omunye umzali okhulume loMthunywa kodwa ongathandanga ukuqanjwa ngebizo ngoba esesabela abantwabakhe abafunda kulesisikolo uthe bahlala njalonje bebuza umphathisikolo ukuthi imali le iyangaphi kodwa umane nje abale amabala engwe.

“Kusukela ngomnyaka ka2013 sibhadaliswa i$5 yephurojekithi esikolo kodwa okusimangalisayo yikuthi kayikho leyodwa esiyibonayo. Pho imali zethu umphathi uzisa ngaphi?” kubuza umzali lo ongathandanga ukuqanjwa ngebizo.

Uqhubekele phambili wathi nxa bebuza umphathi lo ukuthi ngubani owathi babhadale imali le uthi ngumthetho owafakwa ngabemawofisini emfundo.

“Iqiniso kasilazi sibili ngemali lezi esizikhitshiswayo ngoba umphathi uthi yena ngumthetho owavela phezulu emawofisini kodwa-ke thina sibona angathi lokhu yikudlelwa imali zethu sikhangele thina sivele sithwele nzima.

Abanye bethu silabantwana abanengi abafunda kulesi isikolo bathi siyithathe ngaphi leyomali,” kutsho lumzali.

Omunye umzali othande ukwaziwa ngokuthi nguMnumzana Ncube nje kuphela uveze ukuthi nxa imali le ingabhadalwanga umfundi katholi impumela zakhe.

“Nxa ungazange ubhadale imali yephurojekithi le loba i-school fees sibhadelwe umfundi katholi ama-results kaGrade 7.

“Ukubanjelwa kwabafundi impumela lokhu sokubangele ukuthi inengi labo lingaqhubekeli phambili ezifundweni,” kulandisa uMnu Ncube.

“Okunye okusimangalisayo yikuthi nxa sibhadala imali le akula-receipt esiyiphiwayo etshengisa ukuthi sesibhadele imali le. Pho ngabe imali le iyangaphi ngoba akula ngitsho lesivande esikolo lesi.

Abazali baqhubekele phambili bathi bona yebo sikhona isiphalangwalo esakhiwayo kodwa phela imali yokwakha kumele ikhutshwe kweyesikolo.

UMthunywa uxoxisane lomphathisikolo uNkosazana Hobane yena ovumileyo ukuthi i$5 le iyabhadalwa njalo yaqala ukubhadalwa ngomnyaka ka2013.

Uthe imali le ngeye-special levy encedisa ukwenza amaphurojekithi adinga imali.

“lmali le ngeyokwenza imisebenzi yesikolo efana lokwakha kumbe ukufaka ucingo kodwa okwakhathesi asikenzi lutho olukhanyayo ngemali le ngoba abazali ababhadali kuhle,” kutsho umphathisikolo.

Intatheli ixhumane lomqondisi wezemfundo eMatabeleland South, uNkosazana Tumisang Thabela yena oveze ukuthi indaba enjalo kakayizwa.

“Indaba yemali okhuluma ngayo kangiyazi kodwa abeDistrict bazadingisisa ngaloludaba okutsho ukuthi kuzathatha amalanga amathathu kuhlolisiswa,” kuveza uNkkz Thabela.

Share This:

Sponsored Links