Uncategorized

Liguguda amasiko bontanga

18 Jun, 2015 - 11:06 0 Views

uMthunywa

Cornelius Luphahla
Bakwethu injobo enhle isikelwa ensitha ithungelwe ebandla, ngakho angisoze ngitshaye inja ngifihle uphini kodwa ngifuna ukukhulula inkonyane isisinga ihambe labonina layo idle uhatshi. Angiqondanga ukulichothoza bontanga kodwa ngiqonde ukulixwayisa ngesiga esenziwa linengi lenu esokona ulimi kunye lokuguguda amasiko kaMthwakazi ngamafeshini enu afikayo.

Abadala bathi amasiko aphethwe lulimi lwesizwe, kodwa isimanga yikuthi intsha yakhathesi isikhuluma ulimi abaluthi yi-slang, ekadeni lwalungabizwa ngokuthi yisiYemujakala ulimi lwamazimu. Pho amasiko angaphila ngaphi njengoba esehluthunelwe unina olulimi? Sephenduke intandane ngokuswela abalandeli abakhuluma ulimi lwesiNdebele.

Inengi lentsha etholakala emadolobheni ikakhulu koBulawayo kakho ongamuzwa ekhuluma isiNdebele esijulileyo njalo esilenhlonipho. Uyezwa umfanyana ekhuluma lobaba ongangoyise ethi, “Eh topi lami, ufuna eziyangaphi ukhanya ubhayiza kangaka e-town. Ngena kwezekasi eMganwini sivaye.”

Lokhu kuveza ukugugudeka kolimi kunye lokungahloniphi kwabontanga osokudale ukutshabalala kobuntu bukaMthwakazi. Njengoba insika yesizwe kuyintsha yaso kusobala ukuthi umuhlwa sungene waqothula ensikeni eyintsha yikho nje lenhlonipho ingasekho.

Ontanga babiza amasiko njengento zakudala ezadlula lefeshini ngakho lenhlonipho kibo kusobala ukuthi seyadlula lefeshini. Uthola ijaha lentombi bethandelene emphakathini libalele bengagqize qhakala.

Ukuthandelana lokhu sebekwenza ifeshini kanti yibutshapha nje.

Ekadeni lokhu kwakungenziwa emphakathini ngoba bekufaniswa lehlazo elikhulu kakhulu. Izithandani bezicatsha ukuze zingabonakali emehlweni kaZulu ngoba wonke umuntu omdala ubengumzali kuwowonke umntwana njalo enhlonitshwa. Khathesi umzali sengokuzalayo njalo nguye yedwa ohlonitshwayo.

Inengi lamantombazana selathathwa luthuli lwamadube, ulithola ligqoke obuka udele; iziketi ezicina enhla yamadolo, lithi yifeshini. Konke lokhu kwakulihlazo endulo, imilenze yentombazana ibingabonwa ifana lenhlaka yotshani. Yikho nje izigigaba esezenzakala kulezinsuku ezifana lokudlovwa kwamantombazana lazo zazingandanga.

Noma nje abanye abazali belivumela ukuba ligqoke obuk’udele laba kodwa okunye kufanele lizikhethele okuhle okuzalenza libe ngabazali abahle bakusasa.

Lani majaha yekelani ukona amasiko ngokuzendisela amantombazana lingavelanga ngoba libona ukuthi badubekile badinga indlela zokuziphilisa. Umthetho liyawazi kodwa lisuka liwephule lisenzela ukuninda ubuqaqa benu kumantombazana.

Njengoba abadala bethi udiwo lufuze imbiza, qaphelani ngoba lizatsha okamazokhela abantwabenu sebegila imikhuba efana lalokhu elikwenzayo.

Share This:

Sponsored Links