Uncategorized

Watsha Tsotsi: OKUHLE KUYABUKWA!

04 Jan, 2018 - 01:01 0 Views

uMthunywa

ASENGAMHLOPHE kithi sonke bakwethu abalibone “ligida” mhlazana zisuku lunye (01) kuZibandlela lonyaka (2018).

Angithi kuthiwa liphuma lidansa ilanga ngalolusuku! Kongalibonga lijayiva, libhekisise kozayo! Yeka ubuhle balezonsuku bakithi, sikukholwa lokhu sidansa lalo sikholisa sikhomba ngophakathi. Sibubona lobuhle bokusungula umnyaka omutsha usilethela ithemba lengqubelaphambili entweni ezinengi. Lalamuhla lilokhe linjalo lelilanga.

Liletha ithemba lempilo entsha, enhle njalo ebukekayo. Ngithemba sonke siwubona ngalelolihlo wonke umnyaka omutsha osifica sisemhlabeni. Lalapho esitshiywe khona yizihlobo labangane, sithi hatshi-bo, singalahli imbeleko ngokufelwa; lisesekhona ithemba lempilo kithi. Osedlule sewufezile owakhe umsebeni ezweni.

Abacuphi beZimbabwe Republic Police (ZRP) Criminal Investigation Department (CID) abasebenzela esabelweni seMatabeleland North balitshayela ihlombe mahlabezulu ngomanyano lothando elibavezele khona ku2017 kwaze kwayafika ku2018 lo oselithemba lethu elitsha. Balithembisa ukuqhubeka belisekela empini kazulu lamapholisa ukuze sonke sihlale ngokuthula sithuthukise isabelo sethu kunye lelizwe lonke jikelele. Bathi umsebenzi wenu muhle mahlabezulu.

Amaseyidi lawa, CID, acasune ezinye zezindaba abazisebenze ngo2017 (samples) bazihlola ukuba bangabe bezisebenze njani, ukuze babone lapho abami khona besebephawula lalapho okumele baqalisele khona lonyaka.

Ihetshezana lezindaba ezikhethiweyo lezi liku-574. Zindaba ezigoqela ezokubulawa kwabantu ngendlela engazwisisekiyo (homicide), ukutshontshelwa kwabantu ngamasela ahlomileyo kumbe asebenzisa ukwethusela lolaka (robbery), ukugqekezwa kwezakhiwo lokwebiwa kwempahla (unlawful entry and theft), ubuqili (fraud), ukwebiwa kwezimota kunye lempahla yazo (theft of and from motor vehicle), ezezidakamizwa — Dangerous Drugs Act (DDA) lezinye ezinjalo eziphathwa yilolugatsha lwamapholisa.

Emacaleni la angu-574 abacuphi bagqiba ezingu-302 okutsho ukuba banqoba nge53%. Insilelani ye48% isendabeni ezifana lezokubulawa kwabantu ngabantu abangazakaliyo kumbe lapho okutholakala khona izidumbu zabantu nje besokumele ingcitshi lezi zicubungule ukuba ngubani umbulali! Baziphenya kuze kutshise phansi lezizindaba njalo ngempela kazilobi ngoba lomuntu laye evele engalobi. Zingabe-ke zingavunjululwanga ezinye zezigebengu lezi nyakenye kodwa iqiniso yikuthi bazakutsha kuphela — kungaba lamuhla kumbe kusasa, kodwa isiphetho yibo!

Omanqoba bathi kabakhohlwa umsebenzi abawenzelwe nguzulu ekunqobeni kwabo beseqa ingxenye yekhulu (50%) ngo2017.

Kundatshana lezi ezihlolwe ngabacuphi bethu, kubikwa eziqanse kakhulu ku2017 ngezokwebiwa kwempahla yezimota (theft from car) nxa kuqathaniswa lezika2016. E-Matabeleland North, amacala la akhwele esuka ku-46 ngo2016 aya ku-71 ngo2017. Indawo ezihlaselwe kakhulu yiHwange leVictoria Falls okungamanye amadolobho atholakala kulesosabelo. Inengi lalezimpahla bekungama-bhatri ezimota, ikakhulu awamaroli. Izigangi beziquma impahla le ngezikhali ezithize lapho eyabe ixhunyelwe khona zinyamalale. Inengi lamacala la belidalelwa ngemizini yabomamangala kumbe lapho okuyabe kupakwe khona lezizimota. Sikhuthaza abanini bezimota kunye labagcina izimota ebusuku (car parks) ukuba baqaphele amasela.

Kubotshwe abantu abanengi-ke nyakenye ngenxa yamacala la abalisela phakathi, uNcube weJambezi engike ngamphatha kwezinye zezindatshana zethu zanyakenye. Inengi lamasela ama-bhatri litshontsha emadolobheni lisiyathengisela abantu bemaphandleni abawasebenzisa ekuphekeni amandla elanga (solar). Kubanzima-ke ukubalonda ngoba behamba imimango emide, kodwa ngenxa yobungcitshi losizo lwabantu okunikwa abacuphi, bayatsha kuphela o“tsotsi” laba.

Ngesikhathi amasela la ebanjwa, abayabe bethenge impahla yobusela balahlekelwa yinotho enengi ngoba impi yabacuphi lozulu ifika ithathe impahla etshontshiweyo, ubufakazi (exhibit). Kuthi ngemva kokuthonisiswa kwecala, limpahla isiwe kumnikazi.

Othenge impahla etshontshiweyo kasatholi lutho ngoba lemali, imbuzi kumbe inkomo ayethenge ngayo, kuyabe kungasekho. Okuyabe sekusele kuphela yikuya enkundleni yedale le-civil court, ngemva kokuphela kwecala lokweba leli. Phela lapho okuqondana khona icala (criminal case) lokonelana (civil case) icala liyaqala ukuthoniswa (precedent).

Icala elacutshungulwa kakhulu ukwedlula amanye yibuqili. Kwangu-59 ahlolwayo, kwagqitshwa angu-49 okutsho ukuba UCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba banqotshwa nge83% — uyatsha kuphela, phambili ngomsebenzi kazulu olilihlo lendlebe zamapholisa!

Bakwethu, okuhle kuhle, yikho silifisela u2018 omuhle lonke. Lisale.

Feedback- [email protected]

Share This:

Sponsored Links