WATSHA TSOTSI: Ngumlandu wethu sonke!

07 Dec, 2017 - 01:12 0 Views
WATSHA TSOTSI: Ngumlandu wethu sonke!

uMthunywa

LAMUHLA sizaphetha indaba zethu eziphathelane lomuzi wako Mlamulankunzi anduba singene kwezekhefu njengoba izikolo sezivaliwe nje. Kwezalo umuzi, umthetho olokhe usilawula ngowe Criminal Procedure and Evidence Act (Chapter 9:07) kukanti kwezekhefu, sizakhangela inhlalayenza sijonge ukwalana lokuchitheka kwegazi. Lokhu kutsho ukuba sizagxila ekuqakathekiseni ukulondoloza impilo yendalo yoluntu okungumlandu wethu sonke njengabantu.

Kundatshana yethu edluleyo, sichaze izizatho zokwalelwa i-bail esithe zigoqela okwande ukubhekana lometheswacala; ukubaleka, ukuphazamisa ukuthoniswa kwecala, ukuhlukuluzwa/ ukulinyazwa kwakhe ngabantu, ukuphazamisa ukuthula, lokunye okunjalo.

Mahlabezulu, siqhubeka sikhangela ukuhluzwa kodaba lwebheyili. Ekukhangeleni loludaba, umahluleli uqathanisa indingeko yokwahlulela ngobuqotho (justice) lelungelo likametheswacala elenkululeko ikakhulu ukulahlekelwa angakwenza nxa engavalelwa. Esehlukanisa lezimbambo emgogodleni, umahluleli uqaphela okulandelayo:-

– Ubude besikhathi umetheswacala avele esesihlezi evalelwe kusukela ebotshwayo.
– Ubude besikhathi umetheswacala angasithatha esejele udaba lwakhe lusathoniswa, nxa engasatholanga ithuba lokuthonisiswa evela ngekhaya.
– Izizatho ezingaphuzisa ukugqitshwa kodaba lukametheswacala ikakhulu lapho iphutha eliyabe lingelesibotshwa khona.
– Okunye konke okungaphazamisa ukuqoqwa komvikela kametheswacala kumbe ukuthola kwakhe igqwetha nxa evalelwe.
– Impilakahle kametheswacala ngalesosikhathi.
– Okunye konke okungaqakathekiswa ngumahluleli ngombono wakhe ukuze ahlulele ngobuqotho njalo enaka amalungelo oluntu.

Lanxa nje, abatshutshisi bengasiphikisi isicelo sokuthoniswa komuntu evela ngekhaya, umahluleli kumele aluhluzisise udaba lobuqotho benkundla yakhe lamalungelo kametheswacala njengalokhu engikuchaze ngaphezulu.

Umetheswacala odale umlandu ophathelane lezokuthula kwezwe lonke jikelele kumbe izindaba ezilawulwa ngumthetho wePublic Order and Security Act (Chapter 11:17) (POSA), kumele abe logwalo oluvela enduneni yabatshutshisi (Attorney General) kumbe kumphathintambo (Minister) ophethe lowomthetho oluveza ukuba lowomuntu ubhekane lecala lalolohlobo. Lokhu kuncedisa umahluleli ngokuveza isimo sikametheswacala. Kwandile-ke, ukuba nxa ukhangelane lemilandu enje, uphuze ukuthola ibheyili ngoba kulengozi yokuthi ungaqhubeka usona/ungabaleka kumbe ukulinyazwa ngabanye abantu.

Kulesikhathi njalo esokuba umetheswacala abe logwalo oluveza ukuthi walethwa kulelilizwe ngomthetho olawula ukuthonisiswa kwabantu kwamanye amazwe oweExtradition Act [Chapter 9:08]. Ugwalo lolu lutholakala kumphathintambo ophethe lowomthetho njalo nxa lusithi umetheswacala owalethwa eZimbabwe kakumelanga avalelwe, umahluleli kamvaleli. Ezinye zalezi zingwalo, ziyabe ziqukethe izizatho ezithile ezingenza lowomuntu avalelwe kuphela lanxa yena elelungelo lokungavalelwa — kanengi, kuyabe kungamaphutha kametheswacala la engiwachaze ngaphezulu.

Ngempela, umahluleli ophethe udaba lomuntu olencwadi enje, ulandela okutshiwo yileyo ncwadi ngoba kukhulunywa ngumthetho. Lapho okudingakala khona; ngokusemthethweni; ukuba angezelele ezinye izinqumo (encwadini yesibili), umahluleli uyengeza. Ngokwembala, ubufakazi bogwalo lwenduna yabatshutshisi kumbe umphathintambo ochazwe kulindatshana, buqotho njalo kabuphikiseki (prima facie evidence).

Lizananzelela ukuba ingwalo zonke lezi, ziyibufakazi obumela umetheswacala ezivikela ekuvalelweni ejele.

Ekuthonisweni kwamacala, nxa indaba isikumetheswacala (defence case), iyabe isiphelile. Ngokunjalo, ngezizatho zonke esiziphathe kundatshana zethu ze-bail, umahluleli uyabe esesenelisa ukuvalela kumbe ukukhulula umetheswacala.

Kwezekhefu, inkuthazo yethu ngeyeminyaka yonke. Ngesikhathi sekhefu, kuba leziphithiphithi ezinengi, ikakhulu emigwaqweni. Ngokunjalo, hambani kuseselesikhathi kumbe insuku njalo kusakhanya. Gadani amabhasi kumbe izimota elizijwayeleyo ngoba amasela lezigebengu lazo ziyanda ngalesisikhathi. Abahamba ngezimota zabo, sebenzisani isiqubu esifaneleyo. Abatshayeli bonke bayazi ukuba emigwaqweni lapha, kulemibiko elawula isiqubo.

Isiqubu yiso esingesinye sembangela zengozi ezichitha igazi lendalo yoluntu elinengi emigwaqweni.

Lokhu kusikhumbuza ukuqakatheka kokulandela imithetho yezasemgwaqweni yonke njalo mihla yonke. Lingadinwa!

Lingatshayeli kumbe ukuvumela abantu betshayela bekuzimo ezilandelayo:-

– Abadakiweyo, abagulayo, abazondileyo, abathabileyo, abaphathekileyo, abahlulukelweyo labanye abanjalo ngoba ukutshayela kufuna umuntu okhululekileyo. Phela yinqola yomlilo le! Ububi bayo yikuba kayenzi ongayitshelanga khona ngaphandle nxa isifile. Ngakho-ke, zonke izimota ezingalungelanga ukuba semgwaqweni, kaziphumule ngalesisikhathi ukuze silondoloze impilo zethu.

Lisale bakwethu, ngilifisela inhlanhla enhlelweni zenu zonke zobuhle, intokozo lokuhlanganyelana ngalesisikhathi sekhefu. UMlimu abelani.

Feedback- [email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds