Uncategorized

Phos’ elakho: Ihlobo lilamazilo awo

02 Nov, 2017 - 02:11 0 Views

uMthunywa

Cornelius Luphahla
LINA bakaMalandela elingabhekwa ngamehlo ngilethemba lokuthi kalikalibali ukuthi oNdukuzibomvu babethi nxa kundiza inkonjane labomavikinduku, inkakhu lazo zicula akwaze kwathandabuzeka ukuthi elizayo lithwele othekwane. Phela lokhu kuyabe kuzivezela sobala ukuthi yiso isikhathi sehlobo esiyabe sesifikile.

Kambe kulezinsuku ngubani ongathandabuza ukuthi sesifikile lesisikhathi njengoba nje izibonakaliso lezi seziqalisile ukubonakala loba nje zingakacaci kla zonke?

Phela koMthwakazi angithi nje kuhle kuvame amazilo amanengi ikakhulu kwezokulima. Yiwo-ke amazilo engijonge ukukhuluma ngawo kanye lencazelo zawo. Sasizwe kuthiwa kuyazila ukwetha inganekwane ehlobo. Lokhu kwakungenxa yenkalipho yaboMandulo abasuka bananzelela ukuthi ehlobo izalukazi ziyabe zidiniwe njengoba kuyabe kuyisikhathi sokulima okusetshenzwa nzima khona. Yikho-ke izalukazi lezi ziyabe zizivelela emasimini kufanele ziphumule.

Khumbula ukuthi inganekwane lezi zazisethiwa ngugogo kumbe ukhulu. Lokhu kwakungenxa yokuthi oMandulo babejonge ukuthi abatsha bakukholwe lokhu abakutshelwayo ngoba phela kukholelwa ukuthi amehlo madala kade abona okunengi.

Abazali babantwana babengeke bethela abantwababo inganekwane ngoba phela inganekwane lezi zazisethiwa ntambama okuyiso isikhathi sokuthi bazijabulise ngokuncinda uluju lwemvelo ukuze bandise imuli ngoba endulo indoda yayibonakala ngemuli ethe xaxa.

Ungalibali ukuba kuyazila ukuthi kuqhutshwe imikhosi yamadlozi efana lemithethelo kumbe imibuyiso. Lapha-ke abadala abazange benza amalimi ezansi kodwa babesazi abakwenzayo. Angithi nje abaphansi bayabe sebeqalisile umsebenzi wabo wokunisa izulu ngakho bayabe bengafuni ukuphanjaniswa emsebenzini wabo lo. Kwakuthiwe nxa sokuyisikhathi sehlobo bonke abaphansi bayabe sebekhangela ukunisa izulu kuphela zwi ngakho ungathethela ngalesisikhathi kungavala izulu ngoba abaphansi bakhangela into eyodwa ngasikhathi sinye.

Bakwethu angithi nje ihlobo selifikile kubalulekile ukuba abantu bahloniphe amazilo la ukuze bengehlelwa zingozi ezehlukeneyo mahlayana. Kwezinye indawo ngoLwesithathu akulinywa kuthi kwezinye njalo kuzilwa ngoLwesine kodwa isimanga yikuthi uyathola umuntu elima ngelanga lokuzilwa ethi yena uyakhuleka. Isiphetho umkhuleki lo umthola sehamba ecela ukudla kulabo abangakhulekiyo okuveza ukuthi uMvelinqangi uyabe engakujabuleli akwenzayo.

Qaphela ukuthi endulo kwakuthi umuntu engaba lenkani ephule amazilo la ikakhulu awehlobo abone thutshu indwangu esasemasimini ifike imkhuze ukuba engabokwenza. Sokusithi ngabe lakhathesi kuyenzakala kwabanye ngoba ayisinkani nje abalayo, litshongololo.

Ngokunjalo bakaMalandela kusaqakathekile ukuthi sisebenze ngokubambana ukuze phela nxa sokuthe kwavela indlala sisizane kungakhathalekile ukuthi ulikholwa lesiKhristu kumbe ukholelwa kwabaphansi.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds