SIGIYA NGOLUDALA: Yayivikelwa njani ingwendela?

31 Aug, 2017 - 02:08 0 Views

uMthunywa

Kuloba uCornelius Luphahla

EZASENDULO kazipheli mahlabezulu njengoba nje abadala babephila impilo ehlukile kuleyalamuhla ngakho nje kule iviki sizake siphathe eyinye yendlela ababezenza ukuze bazivikele emikhuhlaneni etshiyeneyo njengoba nje zazingekho izibhedlela ngalezo nsuku.

Noma nje kulezinsuku sezikhona izibhedlela kodwa phela isasekhona njalo eminye imikhuhlane engadingi kwelatshwa ngodokotela ngoba bengeke bayenelisa. Imikhuhlane le yiyo phela elatshwa ngokwesiNtu. Ingwendela ngomunye wemikhuhlane le engeke yelatshwa yisibhedlela. Yikho phela ngikhethe ukuthi ngiveze ukuba umkhuhlane lo wawuselatshwa kanjani.

Phela umkhuhlane wengwendela wawuvele uyingozi kusukela kudala sokuze kulamuhla lokhu uyingozi ebantwini bonke. Angithi nje umkhuhlane lo kawufani leminye imikhuhlane ngoba wona uwuthola ngemva kokuchitha igazi lomuntu kumbe ukubulalisa umuntu kuthi abakwakhe basebenze ngezinye indlela kuphele umdeni wakini.

Kwakunjalo-ke ekadeni, ingwendela yayingasiqeda du isizwe sonke nxa singelazangoma eziqinileyo. Kwakuthi nxa umuntu ebulele omunye kungakhathalekile ukuthi obuleleyo lo wenze lokhu ngoba ethunywe yinkosi kumbe uzenzele kodwa-ke kwakufanele ukuthi aphungwe ngezanzoco kukhitshwe ingwendela le.

Phela kakho ongathaba nxa ebulawelwe isihlobo sakhe yikho kwakuhle kumane kuphungwe lo oyenze lokhu ukuze engaze wazulelwa ngamanqe. Angithi nje ingwendela kulezinsuku abanye bayibiza ngokuthi luzimu. Kunjalo-ke lokhu kwakusenqatshelwa, kungaze kwahlasela umdeni.

Njengoba endulo amajaha omkhonto ayephila ngokuhlasela pho kungani ayengazi lengwendela le kuphele isizwe sikamfokaMatshobana. Cha,  kwakungeke kwenzakale lokhu izangoma ezifana laboGulukudwana Zondo zisaphila.

Angithi nje kwakuthi nxa amabutho evela hlasela esinye isizwe aphungwe engakathi qoki komkhulu, esasengaphandle le. Ekuphungweni lapha kwakuthathwa izihlahla ezehlukeneyo ezigoqela isithundu, uthunzana, umabophe, intelezi, ixolo lenkonyane kanye lezinye njalo izihlahla engingeke ngazibetha ngamagama kuhlanganiswe lezinye izitho zezinyamazana ezithile aphungwe amabutho kube luthuli.

Ukuphunga lokhu kwakusenzelwa ukuthi amabutho angaze angena lozimu esizweni ngoba kungaziwa ukuthi isizwe asihlaseleyo sisele sithatha nyathelo bani. Phela kakho ongabhuqwa nje amane agoqe izandla akwamukele athi kuyatholakala empilweni. Ngalokhu kusobala ukuthi ukuhlehlela nyovane kwenqama akutsho ukuthi isibaleka kodwa kuchaza ukuthi isayathatha amandla ibisiphenduka ngomfutho.

Yikho phela okwakudala ukuthi abantu bengaze bahlala phezulu kwezandla nxa bethe bahlaselwa ngabafo. Angithi isizwe sinye ngasinye sasiphila ngenyanga zaso yikho-ke okwakusenza ukuthi amabutho nxa efika komkhulu aphungwe engakaze akhuluma lamuntu.

Kulezinsuku angithi eminye imihlobo ilomkhuba wokuthi nxa ilunga lomdeni life ngendlela eliyisolayo kumbe lifele emendweni kungakalotsholwa lifune inkomo ezinengi nxa kuthe kwehlula lokho uzwe kuthiwa selithumele ingozi.

Ingozi le koMthwakazi yayingaziwa kodwa kwakubizwa ngelengwendela ngoba kuyintebe eyabe izaqeda umdeni ngendlela ezingaqedisisekiyo.

Ngalokhu endulo kwakusenqatshelwa lokhu ukuze kungafiki ebaleni lomuzi. Yikho phela abadala babethi amathole akhethwa kusakhanya njalo inyoni zibanjwa zisemaphuphu. Babesenza njalo oMandulo.

Angithi ingwendela le idalwa ngokuvusa lo ofileyo aphenduke umuntu akhame kumbe atshaye abulale amalunga omdeni lo ombuleleyo. Lapha umuntu lo uvuswa ngedlozi lakhe okuyilo eliyabe lizamlwela liqede umdeni.

Ngokunjalo umdeni ombuleleyo nxa uhle wayixotsha ingwendela umuntu lo obuleweyo uyabe ezadinga aswele ukuthi engabulala bani ngoba umoya wakhe uzabe ususiwe kulowo muntu ombuleyo okuyikho okudala ukuthi engaze wambona.

Nxa kungasenziwanga lokhu umdeni uyabe uzaphela ngengwendela uze uyexolisa ngakibo kamufi. Lapha-ke zizabe zizabizwa inkomo ezesabekayo njalo nxa zingasaphumanga umdeni lo uyabe uzaqhubeka uphela.

Kwakunjalo endulo bakwethu yikho nje wawungeke uzwe kuthiwa kulomdeni odliwa yingwendela ngoba zazisasekhona izangoma uqobo ezazikwenqabela lokhu.
***      ***      ***
Siyabonga kakhulu mlobi ngendaba zakho ezimnandi osibhalela zona mayelana lezamasiko ngoba lathi akade singazi lutho sesimunyile kokunye. Ngalokhu isicelo sami yikuthi uqhubekele phambili usifundisa ngezamasiko ungadeli ngoba uvuselela amasiko ethu. — Thabani Mhlanga, Johanesburg, South Africa.

Mlobi ngithemba uphilile. Mina ngibonga umsebenzi lo osenzela wona owokusisiza ngendlela zokwelapha ngokwesintu. Ngibonga kakhulu ulwazi owasichathekela lona mayelana lokuthi singenza kanjani ukuze siqinise amaqolo ethu ezindlini ngoba mina ngalandela izixwayiso zakho manje sengizizwa ukuba ngiyindoda sibili. — Brighton Ndlovu, Johanesburg, South Africa.

Mina ngithanda ukubonga umsebenzi omuhle osenzela wona owokusikhuthaza ngezamasiko maviki wonke. Ngiyajabula ngoba wangichazela ukuthi ngingelapha kanjani umntanami umkhuhlane wokuwa ngakho khathesi sowasila. Qhubeka usisiza mlobi. — Sikhangezile Mathe, Ntepe, Gwanda.

Mlobi ngithi qhubekela phambili ngomsebenzi lo osenzela wona owokuvuselela ezamasiko ngoba uyasithuthukisa njengesizwe sakoMthwakazi. Ngalokhu ngicela ungadeli uqhubeke usiphakamisa kwezamasiko ngoba isizwe sethu sesilahlekile ngokungazi amasiko aso. — Bekezela Nkala, Lupane.

Mlobi siyabonga umsebenzi lo owokuvuselela isizwe samaNtungwa ngakho isicelo sami yikuthi lisakaze iphephandaba likazulu lasemakhaya ukuze lathi sithole ulwazi ngezamasiko ngoba silithola nxa sisemadolobheni kuphela. — Albert Nyoni, Tsholotsho.

Ungathintana lomlobi ku 0775722298 kumbe ku WhatsApp 0737771317.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds