Uncategorized

Abesifazane bayilwa impi yenkululeko

18 Aug, 2017 - 12:08 0 Views

uMthunywa

ABESIFAZANA basebenza kakhulu ngempi yenkululeko loba abantu becabanga ukuthi abayilwanga njengamadoda.

Njengoba besikhumbula amaqhawe kanye lamabutho, ngoMvulo langoLwesibili kubalulekile ukuthi sikhumbuzane amanye amaqhawekazi alele emangcwabeni esizwe eHarare.

Amaqhawekazi angomama alele emangcwabeni la agoqela uMama uSally Mugabe, uMama Johanna Mafuyana, unkosikazi kamuyi uBaba weZimbabwe uJoshua Nkomo, Khomuredi Julia Zvobgo, Khomuredi Ruth Chinamano loKhomuredi Sabina Mugabe.

Omama laba benza umsebenzi omkhulu kakhulu ngempi yenkululeko kanye lalapho impi siphelile njalo labo babukwa njengamaqhawe angamadoda.

UKhomuredi Sarah Francesca Mugabe owayesaziwa ngokuthi nguSally Mugabe wayethethwe nguMongameli uMugabe. Wabhubha ngo1992.

Wazalelwa eGhana ngo1931. UMama uSally lewele lakhe, uEsther bakhulela emulini ekwezombusazwe. Waya eAchimota Secondary School engakaqeqetshi ukuba ngumbalisi.

Umsebenzi wakhe wakhanya ngo1962 lapho ayelungiselela abesifazane baseAfrica ukulwisa isisekelo sombuso ka-Ian Smith okwabangela ukuthi abotshwe agwetshwe iminyaka emihlanu esejele, eminye yaliminyaka yesulwa.

Ngo1978 wavotelwa ukuba ngumsekeli kaMabhalane weZanu-PF kuWomen’s League ngemva kwalokho waba nguNobhala jikelele weZanu-PF Women’s League kuCongress ngo1989.

Wabhubha mhlaka 27 Zibandlela ngo1992 ngemva kokuhlaselwa yisifo sezinso. Wangcwatshelwa emangcwabeni esizwe eHarare.

Omunye umama owalwela inkululeko, ngumuyi uKhmrd Sabina Mugabe owazalwa mhlaka 14 kuMfumfu, ngo1934 wabhubha mhlaka 29 Ntulikazi ngo2010. Wayengudadewabo kaMongameli uMugabe.

Waba ngumeli wePhalamende weMakonde East kusukela ngo1985 kusiya ku1990 leZvimba South kusukela ngo1990 kusiya ku2008. UKhmrd Mugabe wabhubhela eHarare seleminyaka engu-75 kulandela ukugula okwesikhathi eside.

UKhmrd Zvobgo wayengunkosikazi kamuyi uKhomuredi Eddison Zvobgo. UKhmrd Zvobgo wazalwa mhlaka 8 Lwezi 1937 eShurugwi wabhubha mhlaka 16 Nhlolanja ngo2004 eKambanji, eHarare.

Wathola izicoco zama-degree amabili engakayi eMozambique lomyeni wakhe, lapho afika waba ngomkhulu wabebutho labesifazana enkambeni. Ekubhubheni kwakhe wangcwatshwa emangcwabeni esizwe mhlaka 19 Nhlolanja ngo2004.

URuth Lottie Nomondo Chinamano wazalwa mhlaka 16 Zibandlela ngo1925 eCape Town, kweleSouth Africa njalo wabhubha mhlaka 2 Zibandlela ngomnyaka ka2005.

UKhmrd Chinamano wahlangana loKhomuredi Josiah Chinamano (laye oliqhawe lesizwe) ngo1949 ekukhefu ePort Elizabeth njalo laba ababili batshada ngo1950.

Phakathi kwabanye omama abalihlekana, balwisa ukubotshwa kwamaqhawe agoqela uJames Chikerema, Daniel Madzimbamuto, George Nyandoro kanye labanye.

Ngo1964, wavalelwa eGonakudzingwa Restriction Camp, duze lomngcele weMozambique lomkakhe.

Basuswa eGonakudzingwa basiwa eWhaWha Prison, bucwadlana ledolobho leGweru, lapho abavalelwa kwaze kwaba ngu1970, lapho abakhutshwa babotshwa njalo basebekhululwa ngo1974.

Wavotelwa ukuba ngumeli wePhalamende ngo1980.

UKhomuredi Johanna Nkomo owayesaziwa ngokuthi nguMama Mafuyana wazalelwa eMatopo mhlaka 18 Mpandula ngo1927.

Wafunda eSt Joseph’s Primary School engakayi sebenza eDominican Sisters Convent koBulawayo njengo-matron.

Yikho lapha ahlangana khona lo Khomuredi Joshua Nkomo, batshada ngo1949.

Umsebenzi wakhe wawungowokunakekela abantwana lokuba leqiniso ukuthi baphephile lapho umkakhe evalelwa ejele aphinde akhitshwe okungapheliyo.

Wabhubha mhlaka 3 Nhlangula 2003, wangcwatshelwa emangcwabeni esizwe eHarare.

Share This:

Sponsored Links