Ayihlabi Ngakumisa: P Ndebele

21 Jul, 2017 - 04:07 0 Views

uMthunywa

UYESABEKA utitshanhloko uSwabide Khumalo. Uthi isigoga esizelwe emzini wakhe sizaphila asethe ibizo elingcwele elithi, Nkosiphile, kanti uvala abantu amehlo. Uzondile ngaphakathi, uvova umantshu. Ukubakhona kwalo umntwana sekuzamphambanisela izinto ezinengi. Uyakutsho yena uKhumalo ukuthi sekuzamehlisa isithunzi phakathi kwabantu njalo kungamxotshisa umsebenzi.

UKhumalo uthatha ithuba lokuthi umenywe emhlanganweni wezemfundo eGwelu (Gweru), uzahle ayefika kwesinye isangoma esikoSiwundula siyemkhanyisela ngenhlupho ezisemzini wakhe. Singaze sakhohlwa bafundi ukuthi umuzi wakhe uKhumalo ubungowesiKrestu. Bebekhonza uMvelinqangi, uNkulunkulu, izinto zamadlozi bezisemuva vele bengakhulumi ngazo. Siyambona uKhumalo esehlamuka kwezesiKrestu ngemva kokuba sekuzelwe isilima emzini wakhe.

UKhumalo uyala ukuthi umkakhe uMaNdlovu aphume laye endlini uNkosiphile ngoba engafuni ukuthi abonwe ngabantu. Uyala lanxa uMaNdlovu esithi ufuna ukuthi ingane yakhe ibhabhathizwe enkonzweni. UMaNdlovu ulaywa nguKhumalo ukuthi nxa kufika abantu yena kumele acatshe endlini lomntwana. UKhumalo uyayilandisa indaba yokuhamba kwakhe enyangeni uMahaqaza Ncube.

Kuyavela mgceke ukuthi uKhumalo lanxa ubelikholwa, engumKrestu, kodwa isintu sikhona kuye. Nxa esegade ibhasi eyayimusa enyangeni uthi wenela ukuhlala phansi azinze ebhasini wahwatsha imfuko esambeni sebhatshi, wayivula phakathi kwamadolo. Wathi ukuncweba kancinyane samuntu efuna ukuhweba, walivuvuzela phansi ekhuluma labo yisemkhulu ngenhliziyo ecela ukukhanyiselwa ukuze uhambo lwakhe lungabi liphutha, amthole ekhona uMaqaza Ncube lowo.

Wenza imikhuba enjengokukhupha izicathulo nxa esengena endlini yenyanga. Uyasilandisela uKhumalo ukuthi ufika nje uNcube inyanga leyo ivunule iphelele okubunyanga phela. Izigejo, indlukula kanye lemigoqo, konke kuhleli kumbe kulenga ngezindawo zakho emzimbeni. Endlini leyo kuyesabeka, kulenga amayika angaqedakaliyo lamathambo ezinyoka. Iphunga lemithi lalo libambe nki. Akula ongaphika ukuthi uKhumalo, ikholwa selifike kusiwaluwalu.

Bebingelelana nje uNcube utshela uKhumalo ukuthi kasuse ilanga elisesandleni (iwatshi), siyezwa ukuthi abantu abalamadlozi kabazifuni izinto zesiLungu ezinjengamawatshi. Njengomuntu okhanyisayo uNcube utshela uKhumalo ukuthi nxa emtshela amanga atsho. Uyamtshela uMahaqaza Ncube uKhumalo ukuthi uzalwa esikhosini laye akuvume lokho njengoba engowako Khumalo nje. Uyambuza uKhumalo ukuthi pho ulethwa yini lapha, azikho yini izangoma lapho avela khona?

UMahaqaza uyamtshela uKhumalo kadingi mpendulo kuye. Uyatshelwa uKhumalo ukuba uvelelwe yisiga emzini wakhe. Umkakhe umzalele isilima esimethusayo njalo kakuzwisisi ukuthi kuhambe njani lokho, njalo ucabanga ukuthi uloywa ngomakhelwane bakhe. Uyavuma uKhumalo ukuthi liqiniso lelo. Uyatshelwa yinyanga ukuthi umkakhe yena uyikhonzile ingane yakhe yena uKhumalo ayibona iyisiqalekiso egumeni lakhe. Konke lokhu uKhumalo uyakuvuma.

Yambuza inyanga uKhumalo ukuthi yena angithi wayefuna kufile okungumntwana lokho? Yaphinda umbuzo lo inyanga isithi, “Ngikubuzile Khumalo. Angithi wena uthi akafe umntwana lo? Lapha ngiboniswa ukuba awumthandi lakancane njalo uyamesaba. Kungamanga lokho na?” Uyakuvuma lokhu uKhumalo ethi kunjalo njalo wayelapho nje edinga uncedo.

Zimbi indaba! Landela kuviki ezayo uzwe ukuzenzisa kukaKhumalo ezenza yena othanda umntwana ozelwe ekhubazekile kanti udinga amaqhinga okumsusela amanqe.

Share This:

Sponsored Links