Ukuhlaziya inkondlo: Ugwalo — Imisebe yelanga

22 Jun, 2017 - 02:06 0 Views

uMthunywa

Imbongi nguDedani Moyo

Isihloko senkondlo — Ithekhinoloji  lethi Ngoban’abadala

Abafundi abalandela la amakhasi ephephandaba likazulu bazakhumbula ukuthi sike sahlaziya inkondlo ezithile zikaDedani Moyo ngaphambilini. Sesiphendukile njalo sizohlaziya ezinye.

Lamhla sizaqala ngethi, Ithekhinoloji. Nanzelelani ukuthi ibala elithi ithekinoloji lithathelwa esiLungwini lisitsho ukusetshenziswa kwemitshina yakulezinsuku entweni ezinengi eziphathelane lempilo yalamuhla.

Ithekhinoloji le ngokutsho kwembongi iletha izimanga azethulela uzulu. Uyamtshela uzulu ukuthi nanzi izimanga, njalo atsho ukuthi izimanga lezi zivezwa ngumuntu ngenxa yethekhinoloji, yona engumaguqula izinto. Iyacacisa imbongi itshengisa ukuthi yona thekhinoloji iziguqula njani izinto.

Imbongi ithi izolo abantu bebephila ngokukhumbuzana kodwa lamuhla sebekhunjuzwa yimitshina. Akusadingeki ukuthi umuntu atshone ehluphana labantu ethi bamkhumbuze izinto ezithile.

Konke lokhu usekubeka emitshineni yona enziwe nguye umuntu ngenxa yethekhinoloji. Esinye sezimanga ezithwa yithekhinoloji yikuthi umtshina omncinyane, onganganani kuthiwa uqukethe lukhulu. Lokhu kutsho ukuthi umtshina omncinyane uthwele izinto ezinengi ezingeke zabanjwa zingqondo zabantu lanxa belikhulu.

Abantu lamakhanda abo nxa sikulinganisa ukusebenza kwakho, umuntu usala phansi, angezake alinganiswe lalokho okwenziwa ngumtshina.

Lokhu kubangelwa yikuthi ingqondo yomuntu iyakhohlwa, kanti eyemitshina yona kayikhohlwa ngenxa yayo ithekhinoloji.

Ithekhinoloji njengoba imbongi isitshilo ngaphambili yenza izimanga ngoba lokho okwenzakale kuminyaka eminengi edluleyo kwafunzwa emitshineni kuvumbuluka angathi kwenzeke izolo belo, nxa kuthe kwafuneka. Konke lokhu kungenxa yethekhinoloji. Esinye isimanga esilethwa yithekhinoloji yikuthi ithekhinoloji ithathela abantu imisebenzi.

“Umsebenz’ obungenziwa likhulu labantu, ungenziwa ngumtshina owodwa ohola kungasaziwa”. Konke lokhu kubangelwa yithekhinoloji umaguqula izinto. Le iphelela lapha. Ngethutshana esilalo sizaqala ukuhlaziya ethi, Ngoban’abadala, elotshwe yimbongi yinye uDedani Moyo.

Imbongi ilesimanga, yehluleka ukuqedisisa ukuthi ngobani abadala phakathi koluntu? Wonke umuntu uzwakala ekhuluma ngabadala, akula ovumayo ukuthi laye umdala. Obuzwa ulutho uzwakala ekhuluma ngokubuza kwabadala.

Inengi lizwakala lisithi, abadala bathi. Imbongi iveza iqiniso lalokhu ngekuzwayo nxa ikhangele ontanga bedlala, bekhalisana njengenjayelo. Izwa omdala phakathi kwabo ebakhuza, “Ungabotshay’omdala kulawe wena Ngizakuceb’ebadaleni Awaz’ukub’omdal’uyahlonitshwa?”

Imbongi ikhangela ibona abadala enkudleni kuthethwa amacala. Bonke abantu abalapha ebabonayo badala.

Isimanga yikuthi ibona impunga iphakama (isukuma).

Impunga ngumuntu osekhulile kodwa izwakala isithi, “abadala bathi . . .” Imbongi ithi yona ibisithi impunga le ingomunye wabadala kodwa isisizwa lokhu ibalombuzo othi, “Pho ngobani abadala?”

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds